Aristophanes Byzantionist: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aristophanes Byzantionist''' (kreeka keeles: Ἀριστοφάνης ὁ Βυζάντιος; u. 257 - 185/180 e. m. a.eKr) oli hellenismiaja kreeka õpetlane, kriitik ja grammatik. Eriliselt tunnustatud on ta uurimistöö eest Homerose[[Homeros]]e teostega, aga ka teiste klassikaliste autoritega nagu [[Pindaros]] ja [[Hesiodos]]. Aristophanes sündis u 257 e. m. a.eKr Byzantionis[[Byzantion]]is, kuid üsna varsti kolis Aleksandriasse[[Aleksandria]]sse ning õppis Zenodotose[[Zenodotos]]e, Kallimachose[[Kallimachos]]e ja [[Dionysios IamboseIambos]]e käe all. 60-aastasena päris Aristophanes Eratosthenoselt[[Eratosthenos]]elt [[Aleksandria raamatukogu]] juhataja koha.

Aristophanes oli esimene, kes väitis, et Cheironi[[Cheiron]]i õpetused ei ole Hesiodose teos.<ref name=":0">H. G. Evelyn-White, tlk. Hesiod II: The Homeric Hymns and Homerica ([[:en:Loeb_Classical_Library|Loeb Classical Library]] 503), 2nd ed. 1936 fr. </ref>

Kui tonaalne arhailine ja klassikaline kreeka keel asendus [[koinee]] rõhusüsteemiga, lõi Aristophanes rõhumärkide süsteemi tähistamaks kreeka keele hääldamist. See oli ka periood, mil kreeka keel, sai Aleksandria vallutuste tulemusel, sai Vahemere idapiirkonnas suhtluskeeleks (''[[lingua franca]]''), vahetades välja [[semiidi keeled]]. Rõhud loodi, et aidata kaasa vanemate kreekakeelesetekreekakeelsete teoste hääldamisele.

U.Umbes aastal 200 e. m. a.eKr leiutas Aristophanes ka kirjavahemärkide süsteemi, mis oli üks esimesi. Üksikud punktid (θέσεις, ld. ''distinctiones'') eraldasid värsse ([[kolomeetria]]) ning näitasid, kui suur hingetõmme tuleb võtta, et valjult lugedes saaks lõpetada iga tekstikatkendi (ega osutanud grammatikareeglite järgmisielejärgimisele, mida hakati rakendama kirjavahemärkide puhul alles 1000tuhat aastat hiljem). Lühikesi tekstilõike (komma) märgiti ''stigmḕ mésē'' (στιγμὴ μέση) abil, ehk punktiga rea keskel (•). See on tänapäevase kirjavahemärgi, [[koma]], ja selle nime eelkäija. Pikemaid tekstilõike (koolon) tähistati ''hypostigmḗ'' (ὑποστιγμή) abil, ehk punktiga teksti allääres (.), sarnaselt tänapäeva koolonile[[koolon]]i või semikoolonile[[semikoolon]]iga. Pikkade pauside (periood) märkimiseks oli kasutusel ''stigmḕ teleía'' (στιγμὴ τελεία), punkt teksti ülemisel äärel (•)<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20060902185038/http:/www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Reading Before Punctuation] [https://web.archive.org/web/20060902185038/http://www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Archived] September 2, 2006, at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine]]. — Introduction to Latin Literature handout, [[:en:Haverford_College|Haverford College]]</ref><ref name=":2">[https://archive.is/20050308135347/http:/www.completetranslation.com/punctuation.htm History of Punctuation]</ref><ref name=":3">Bliss, Robert. "[https://web.archive.org/web/20021128183413/http:/www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/1994/11/xt94d11m.asp Points to Ponder]". Software Technology Support Center. Archived from the original on 28 November 2002. Retrieved 18 April 2013</ref>

Leksikograafina[[Leksikograaf]]ina koostas Aristophanes Byzantionsit kogumiku arhailistest ja ebaharilikest sõnadest. Ta suri Aleksandrias u. 185/180 e. m. aeKr. Aristophanese õpilasteks olid [[Aristarchos Samothrakest]], [[Kallistratos]] ja võib- olla ka [[Agallis]].

Ainus, mis on säilinud Aristophanese mahukatest kirjutistest, on mõned katkendid tsitaadina kirjandusloolistes kommentaarides (''scholia''), hilisemate kirjanike hinnangud, mõned arutlused kreeka draama teemal ning osa erialasõnastikust.<ref name=":4">Beach, Frederick Converse (1912). [https://books.google.ee/books?id=8pxRAAAAYAAJ&pg=PT55&lpg=PT55&dq=Are+there+any+complete+extant+writings+of+Aristophanes+of+Byzantium%3F&source=bl&ots=oVpJBTV8B3&sig=KmlJF8JGbz0sRFCOAwQbIOX7FbU&hl=en&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Aristophanes%20of%20Byzant The Americana: A Universal Reference Library.] 2. New York City, New York: Scientific American Compiling Department. Retrieved 21 July 2017.</ref> Kõige hilisem väljaanne säilinud fragmentidest on Willian J. Slateri toimetatud<ref name=":5">Aristophanis Byzantii fragmenta, Berlin: Walter de Gruyter, 1986. allikad</ref>