Erinevus lehekülje "Pilvelõhkuja" redaktsioonide vahel

→‎Kõrghoonete määratlus: täpsustus ja keeleline korrigeerimine
(→‎Kõrghoonete määratlus: täpsustus ja keeleline korrigeerimine)
==Kõrghoonete määratlus==
{{vaata|Kõrghoone}}
Kõrghooneks loetakse ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgemat hoonet. Eesti projekteerimisnormides EPN 10.10 ja standardis "EVS 812-8:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 8, Kõrghoonete tuleohutus" loetakse ehitise tuleohutuse seisukohalt kõrghooneks enam kui 24 m (kõrgeima korruse põranda kõrgus maapinnast) kõrgust hoonet. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ käsitleb kõrghoonena hooneid, mille kõrgus on üle 45 m ning pilvelõhkujana hooneid kõrgusega üle 124 m.
Kõrghooneks peetakse üldjuhul kontorihooneid, hotelle ja korterelamuid. Kõrgeid [[ehitis]]i, mis ei ole [[kõrghoone]]d, nimetatakse [[kõrgrajatis]]teks. Viimaseidja neid ei peeta pilvelõhkujateks, isegi kui. needKõrgrajatised on kõrged teletornid, korstnad, mastid, [[Püloon (sillaehitus)|püloonid]], vms. Pilvelõhkujad saavad olla vaid kõrghooned, mille vertikaalsest mahust on üldkasutatav vähemalt 50%.
 
{{tsitaat|Kõik pilvelõhkujad on kõrghooned, kuid iga kõrghoone ei ole pilvelõhkuja.|}}
===Kõrghooned===
====Emporis Standards Committee====
Mahukat andmebaasi haldav erafirma [http://www.emporis.com Emporis] defineerib kõrghooneks ehitist, mille arhitektuuriline kõrgus on 35–100 meetrit. Ehitist loetakse nende järgi iseenesest kõrghooneks ka siis, kui sellel on vähemalt 1212–39 korrust, olenemata sellest, kas kõrgus on teada või mitte. Samuti, kui sellel on vähem kui 40 korrust, klassifitseeritakse see iseenesest samuti kõrghooneks. Seega on nende andmebaasis 35–100 meetri kõrgused või teadmata kõrgusega 12–39 korruselised hooned iseenesest kõrghooned. <ref>https://www.emporis.com/building/standard/3/high-rise-building</ref>
 
====Tallinna Linnavalitsus====
Anonüümne kasutaja