Pilvelõhkuja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Kõrghoonete määratlus: täpsustus ja keeleline korrigeerimine |
|||
9. rida:
==Kõrghoonete määratlus==
{{vaata|Kõrghoone}}
Kõrghooneks loetakse ümbritsevate hoonestusalade keskmisest hoonestuskõrgusest oluliselt kõrgemat hoonet. Eesti projekteerimisnormides EPN 10.10 ja standardis "EVS 812-8:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 8, Kõrghoonete tuleohutus" loetakse ehitise tuleohutuse seisukohalt kõrghooneks enam kui 24 m (kõrgeima korruse põranda kõrgus maapinnast) kõrgust hoonet. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ käsitleb kõrghoonena hooneid, mille kõrgus on üle 45 m ning pilvelõhkujana hooneid kõrgusega üle 124 m.
Kõrghooneks peetakse üldjuhul kontorihooneid, hotelle ja korterelamuid. Kõrgeid [[ehitis]]i, mis ei ole [[kõrghoone]]d, nimetatakse [[kõrgrajatis]]teks
{{tsitaat|Kõik pilvelõhkujad on kõrghooned, kuid iga kõrghoone ei ole pilvelõhkuja.|}}
15. rida ⟶ 16. rida:
===Kõrghooned===
====Emporis Standards Committee====
Mahukat andmebaasi haldav erafirma [http://www.emporis.com Emporis] defineerib kõrghooneks ehitist, mille arhitektuuriline kõrgus on 35–100 meetrit. Ehitist loetakse nende järgi
====Tallinna Linnavalitsus====
|