Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P soolad
P Afiinsus (keemia)
3. rida:
 
[[File:Sulfidion.svg|thumb|300px|Sulfiidioon]]
Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na<sub>2</sub>S ja P<sub>2</sub>S<sub>5</sub>) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref name="HUqCx" /> Sulfiidioon on väävli [[anioon]] (S<sup>2−</sup>), mis on saadud [[prooton]]ite eemaldamisega divesiniksulfiidist. [[Väävel]] on pehmem [[Lewisi_happed_ja_alused|Lewise alus]] ja vähem elektronegatiivsem kui [[hapnik]], selle tõttu on tal suurem amplituud oksüdatsiooniastmeid ja suurem [[Afiinsus (keemia)|afiinsus]] parempoolsete pehmemate [[d-metallid]]e suhtes <ref name="Luts" />. Sulfiidioon ei panusta [[soolad]]esse ühegi värviga ning sulfiidiooni [[hüdratatsioonienergia]] on madal, mis ei kompenseeri selle [[võreentalpia]]t, selle tõttu on sulfiidid vees vähelahustuvad ühendid <ref name="Luts" />. Väävli üks omadus on moodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), kus väävel käitub kelaatse ligandina d-metalliioonide suhtes <ref name="Luts" />. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksideks <ref name="Luts" />.
 
== Monosulfiidid – struktuur ja omadused ==