Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
[[Fail:Lossi 36 hoone.JPG|pisi|409x409px|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu]]
 
== Ajalugu ==
[[Fail:Rein Taagepera 2009.jpg|pisi|295x295px|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna rajaja Rein Taagepera. (2009)]]
Sotsiaalteaduskonna asutajaks aastatel 1990–1992 Tartu Ülikoolis peetakse professor [[Rein Taagepera]]t. [[Jüri Kärner]], kes oli toonane TÜ rektor, tegi [[California Ülikool Irvine'is|Californias Irvine’isCalifornia ülikoolis Irvine'is]] olevaletöötanud professor Taageperale ettepaneku asutada sotsiaalteaduskond ja hakata seda juhtima. (Maaring, 2007)<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Maaring, A.|URL=https://www.ut.ee/et/241686|Pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond tähistab 15. Sünnipäeva.|Väljaanne=|Aeg=2007|Kasutatud=29.09.18}}</ref> Taagepera töötas välja teaduskonna arengukava, õppeplaanid ja leidis õppejõud. Esimesel aastal õpetati õppejõude ja teadlasi välja, mitu õppejõudu kutsuti ka Lääne ülikoolidest. Õppejõududeks koolitati nn punaste kateedrite õpetajaid, kes olid töö kaotanud. (Hiio, Piirimäe, 2007)<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=T. Hiio, H. Piirimäe (toim)|pealkiri=Universitas Tartuensis|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=lk 678–680}}</ref> 1. septembril aastal 1992 avati sotsiaalteaduskond. Õppimist alustas 40 üliõpilast. Teaduskond sai kasutada vaid kahte väikest ruumi Tähe tänava õppehoones, seetõttu koliti aastal 1996 Tiigi tänava õppehoonesse (Maaring, 2007).<ref name=":1" />
 
2004. aastal oli sotsiaalteaduskonnas umbes 2000 eri astme tudengit, tänu millele oli see suuruselt teine teaduskond Tartu Ülikoolis (Hiio, Piirimäe, 2007).<ref name=":2" />
[[Fail:Juhan Peegel.jpg|vasakul|pisi|Juhan Peegel]]
 
Juhan Peegli esimeseks töökohaks oli Saaremaa kohalik ajaleht [[Meie Maa]]. Ta kandideeris Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]a, kuid ajateenimise tõttu ei jõudnud õpinguid alustadagi. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tegi Juhan Peegel läbi suurtükiväelasena [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpus]]e koosseisus. 1946. aastal alustas J. Peegel õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe [[Postimees]] (1948. aastast [[Edasi]]) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. Ta kaitses kandidaadiväitekirja 1954. aastal ning doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodil, 1973. Aastalaastal. Sellega sai Juhan Peeglist ka Eesti esimene ajakirjandusdoktoriks. Professorikutse omistas ta 1976. aastal ning aasta hiljem valiti ta ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks. Aastatel 1964-1967 oli Juhan Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.tartu.ee/ru/node/5085|Pealkiri=Juhan Peegel|Väljaanne=Tartu linna kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=02.10.2018}}</ref>
Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas ülikooli juurde ajakirjandusosakonna (1976) ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja. 1. septembril 1954 avati tema algatusel Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonnas žurnalistika eriharu, kus oli alates 3. kursusest võimalik spetsialiseeruda ka ajakirjandusele. Seda kuupäeva peetaksegi akadeemilise ajakirjandushariduse alguseks Eestis. 1976 aastal asutas Peegel ülikooli juurde ajakirjandusosakonna. Aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1993. aastal jätkas J. Peegel sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.<ref name=":3" />