Redaktsioon: 8. juuni 2017, kell 14:55 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2018, kell 10:33 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 843 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:PIA08440-Mars Rover Spirit-Volcanic Rock Fragment.jpg\|pisi\|Sarnaselt Maaga esineb regoliiti laialdaselt ka teiste taevakehade pinnal. Fotol on [[Marss\|Marsi]] pind.]] '''Regoliit''' on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab [[aluspõhi\|aluspõhja]]. Regoliidiks nimetatakse kõike, mis asub värskete murenemata aluspõhjakivimite ning [[atmosfäär]]i vahel. See hõlmab [[aleuriit\|aleuriiti]], [[muld\|mulda]], [[murenemine\|murenenud]] [[kivim\|aluspõhjakivimeid]] ja ~~teisi~~muid [[allohtoonsus\|allohtoonseid]] [[setted\|setteid]]. [[geoloogiline kaart\|Geoloogilistel kaartidel]] nimetatakse regoliiti enamasti [[pinnakate\|pinnakatteks]]. Regoliit katab suuremat osa [[Maa (planeet)\|Maa]] pinnast. Ilma regoliitse katteta maapinda nimetatakse [[paljand]]iks. Samuti esineb regoliiti [[Kuu\|Kuul]], [[Marss\|Marsil]], osadel [[asteroid\|asteroididel]] ning teistel terrestriaalsetel [[planeet\|planeetidel]] ja kuudel. 6. rida: ==Etümoloogia== Termin "regoliit" koosneb kahest [[kreeka]] päritoluga sõnast: ''rhegos'' (tekk) ja ''lithos'' (kivi). [[George P. Merrill]] defineeris selle termini aastal 1897: "Regoliit on materjal, mis on tekkinud selle piirkonna kivimite [[murenemine\|murenemisest]] või taimestikukasvust. Teistel juhtudel koosneb see fragmentaarsest või ~~erinevatel~~eri astmetel lagunenud ainesest, mida on transportinud [[tuul\|tuul]], [[vesi\|vesi]] või [[jää]]. Tervet seda mitteterviklikku materjalikihti, misiganes loomu või päritoluga, peaks kutsuma regoliidiks."<ref name="lbxHi" /> ==Esinemine== 44. rida: ===Maal=== Termin "Maa regoliit"<ref name="3acGU" /><ref name="eDgKj" /><ref name="dvT72" /> hõlmab järgmisi alagruppe ja komponente: muld (või [[pedosfäär]]); [[jõesete\|alluuvium]] ja teised (transporditud) setted (eoolsed, liustikulised, merelised ja gravitatsioonilised); 52. rida: *lõhenenud aluspõhi, millel murenemine jääb lõhede piiresse; [[vulkaaniline tuhk]] ja [[laava]]; kõvenenud kiht mulla pinnal, mis on moodustunud mulla, porsunud kivimite ja transporditud settematerjali tahenemisel tugevaks kihiks, mis peab vastu erosioonile ja murenemisele. Protsess leiab aset savide, [[silikaat]]ide, rauaoksiidide, oksühüdraatide, karbonaatide, [[sulfaat]]ide ja teiste ~~vähemtuntud~~vähem tuntud mõjurite toimel; [[põhjavesi]], vee toimel sadestunud soolad; *elustik ja selle tegevusest tulenevad orgaanilised komponendid. Regoliidikihi paksus võib suures ulatuses varieeruda, olles kohati isegi sadu meetreid paks. Regoliit võib olla alles tekkinud (vulkaanilise tuha lade või jõesete, mis on värskelt settinud) või olla sadu miljoneid aastaid vana (Austraalia mõnedes piirkondades on leitav [[Eelkambrium\|eelkambriumi]] vanust regoliiti). <ref name="3Oa4w" /> Maa regoliit on tekkinud bioloogiliste- ja [[murenemine\|murenemisprotsesside]] käigus. Kui regoliit sisaldab suurel hulgal bioloogilist ühendit, nimetatakse seda pigem mullaks. Tavainimene tunneb regoliiti ~~erinevate~~selliste ~~nimede~~nimetustega ~~all:~~nagu [[savi]], [[muda]], [[liiv]], [[kruus]] jne. Maal on regoliidi olemasolu väga oluline. Ta on vajalik mitmekesise taimkatte ja elustiku tekkimiseks. Regoliitse katteta maapinda nimetatakse [[paljand]]iks.

Regoliit: erinevus redaktsioonide vahel