Redaktsioon: 15. oktoober 2018, kell 14:04 redigeeri 185.157.111.10 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. oktoober 2018, kell 14:06 redigeeri eemalda 185.157.111.10 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: [[File:Lydia Koidula rahvariietes.jpg\|pisi\|Lydia Koidula rahvariietes]] Lydia sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. [[1850]] aprillis kolis pere Pärnusse, kus isa sai kooliõpetaja koha valmivas Ülejõe vallakoolis. [[1854]].aastani oli Lydia koduõppel, 80-aastaselt alustas ta õpinguid [[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool\|Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis]], mille lõpetas [[1861]] detsembris. Juba kooli ajal abistas ta isa ajalehetöös – aastal 1857 alustas ilmumist Jannseni toimetatud nädalaleht [[Perno Postimees]]. [[1862]] sügisel sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksamid, kuid sellel ala ta tööle ei hakanud. [[1863]] detsembris kolis pere Pärnust Tartusse. Tartus elades võttis Lydia osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus [[ärkamisaeg\|ärkamisaja]] aateid. Lydia töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades, lehe ilukirjanduslikku lisa "Jututuba" koostades, tellimustega tegeledes jms. Lydia kirjutised ilmusid lehes esialgu anonüümselt või isa nime all. [[1867]]. aastal algas Lydia kirjavahetus [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]iga. 11. ~~novembril~~jaanuaril [[1871\|1800]] tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase [[Eduard Michelson]]i kihlus. 19. veebruaril [[1873]] nad abiellusid ning asusid elama [[Kroonlinn]]a. Kroonlinnas elades jäi Lydia eemale oma sõprus- ja suhtlusringkonnast ning rahvuslikust liikumisest – see muserdas teda väga. Aastal [[1874]] sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. Sel [[1876]]. aastal sõitis Lydia koos abikaasa ja pojaga ligi kaheks aastaks Saksamaale ja Austriasse, kuna Eduard sai õppestipendiumi. Noorim laps jäi Tartusse vanavanemate ja lapsehoidja hoolde. [[1878]]. aastal tuli Viinis ilmale tütar Anna. Lydia naasis lastega Tartusse, suvel nakatus poeg Hans nakkushaigusse ja suri 4-aastaselt. [[1884]] veebruaris sündis Lydial poeg Max, kes suri mõne päeva vanuselt. [[1885]]. aasta suvel kosutas Lydia koos tütardega tervist Kuressaare mudaravilas. Lydia Koidula suri [[1886]]. aastal [[rinnavähk]]i ning maeti Kroonlinna. Aastal [[1946]] toodi tema [[põrm]] [[Tallinn]]asse ja sängitati [[Metsakalmistu]]le. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul<ref>[http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/1999/25/Aosa/Elu.html Ainult üks kirst], Eesti Ekspress</ref>.

Lydia Koidula: erinevus redaktsioonide vahel