Redaktsioon: 22. august 2018, kell 13:58 redigeeri 193.40.110.5 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. oktoober 2018, kell 10:15 redigeeri eemalda Nublu13 (arutelu \| kaastöö) 1234 muudatust P →‎Elukäik: Lingid korda Uuem muudatus →
10. rida: [[Anneksioon\|Annekteeritud]] Eestis, alates 27. septembrist 1940 loeti August Kitsapea teenistuses olevaks [[Lennubaas (1927–1940)\|Lennuväe baasi]] juures, kuna Lennuväedivisjoni nr. 2 tehnikajaoskonna varad olid koondatud sinna. 1. oktoobrist 1940 vabastati ta ametikoha koondamise tõttu ametist ning lähetati [[Sõjavägede Staap]]i [[kindralmajor]] [[Jaan Kruus]]i käsutusse. 31. oktoobril 1940 määras uus võim ta Eesti [[2. Lennuväedivisjon]]i likvidaatori abiks ning 10. novembril 1940 vallandati ta teenistusest koosseisude koondamise tõttu. Kitsapea töötas seejärel Rapla Masintraktorijaamas vanemmehaanikuna. 1941. a. suvel võitles taganevate [[Nõukogude Liit\|Nõukogude]] sõjaväeosade vastu [[~~major~~ Hirvelaane pataljon]]is, pärast [[major]] [[Hans Hirvelaan]]e langemist 20. septembril 1941 [[Rapla]] lahingus võttis August Kitsapea [[pataljon]]i juhtimise üle. Pärast pataljoni likvideerimist määrasid Saksa okupatsioonivõimud ta Tartu Omakaitse Maleva 7. ([[Jõgeva]]) pataljoni ülemaks. 1944. aasta alul moodustati igas [[Omakaitse]] malevas üks neljast kompaniist koosnev lahingpataljon. August Kitsapea määrati Tartu maleva lahingpataljoni ülemaks. Tartu ning [[Võru]] lahingpataljonidest moodustati Tartumaa Omakaitse lahingrügement, mis asus [[Peipsi järv]]e äärde rannakaitsele. Pärast [[Punaarmee]] sissetungi Eestisse lahkus ta 1944. a. sügisel Saksamaale. 1947. aastal emigreerus A.Kitsapea Saksamaalt Geislingeni põgenikelaagrist [[Austraalia]]sse. Ta oli esialgu Dunlopi firmas tööline, ostis seejärele omale farmi Sydney lähedal West Hoxtonis. Hiljem töötas ta arveametnikuna kohalikus eestlasele kuuluvas firmas Marine Plastic Co Pty.

August Kitsapea: erinevus redaktsioonide vahel