Kasvuhoonegaasid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Kasvuhoonefekt2.png|thumb|400x400px|[[Kasvuhooneefekt]]i skeem]]
'''Kasvuhoonegaasid''' (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist [[soojuskiirgus]]t neelavad gaasid [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]is, mis põhjustavad [[kasvuhooneefekt]]i, kuna seovadtakistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega. Maapinnalt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning kiiratakse uuesti atmosfääris madalamal temperatuuril kui maapind kõigis suundades, seega kiiratakse osa atmosfääri jõudnud soojusenergiast tagasi peegelduvatmaapinnale. Nii ringleb osa pikalainelisest kiirgusenergiast maapinna ja atmosfääri vahel ning energia ärakanne pikalainelistplaneedilt soojuskiirgustväheneb.
 
Viis põhilist kasvuhoonegaasi Maa [[Atmosfäär|atmosfääris]] on veeaur (H<sub>2</sub>O), [[süsinikdioksiid]] (CO<sub>2</sub>), [[dilämmastikoksiid]] (N<sub>2</sub>O), [[metaan]] (CH<sub>4</sub>) ja [[osoon]] (O<sub>3</sub>). Lisaks on atmosfääris selliseid gaase, mis on sinna sattunud vaid inimtegevuse tagajärjel, näiteks [[Kyōto protokoll|Kyoto protokollis]] käsitletud [[väävelheksafluoriid]] (SF<sub>6</sub>), [[fluorosüsivesinikud]] (HFC) ja [[perfluorosüsivesinikud]] (PFC).<ref name="H1Xl5" /><ref name="oGc6k" /> Peamised kasvuhoonegaasid tekivad looduslike protsesside tagajärjel, kuid tänu inimtegevusele on nende kontsentratsioon atmosfääris viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt tõusnud.<ref name="7YYmC" /> Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mistõttu Maa keskmine temperatuur on +15 °C, vastasel juhul oleks see –18 °C ning elu Maal praegusel kujul võimatu.<ref name="Keskkonnaministeerium" />