Kristjan Palusalu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kristjan Palusalu''' (aastani [[1935]] '''Kristjan Trossmann'''; [[10. märts]] [[1908]] [[Varemurru]], [[Saulepi vald]] – [[17. juuli]] [[1987]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[maadleja]], [[olümpiavõitja]] [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliinis]] aastal [[1936]] nii [[kreeka-rooma maadlus|Kreeka-Rooma]] kui ka [[vabamaadlus|vabamaadluses]]e [[raskekaal]]us, [[1937. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadlusemaadluses]] raskekaalus, 12-kordne [[Eesti meister]].

1929. aasta aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse [[Tallinn]]a lähedal asuvasse [[Suurupi]] merekindlusse suurtükiväelasena, kus teenis kuni 1930. aasta oktoobrini. 24. novembril võitis ta Tallinna [[garnison]]i maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener [[Anton Ohaka]] ergutusel ühel-kahel korral nädalas treeninguid Tallinna klubis Sport ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel [[vabamaadlus]]es kaotas ta [[Olaf Luiga]]le ja [[Otto Viikberg]]ile (Viikmäe).

[[Rootsi]]–-[[Saksamaa|Saksa]]–-[[Ungari]]–Eesti-Eesti maavõistlusel [[Stockholm]]is kaotas Trossmann olümpiapronksidele, ungarlasele [[Rajmund Badó]]le ja sakslasele [[Georg Gehring]]ile, ning kolmekordsele olümpiavõitjale rootslasele [[Carl Westergren]]ile. Viimaseks jäi ka Eesti.

1941. aasta 31. oktoobri õhtul, pool tundi pärast rindele jõudmist, põgenes ta koos kahe kaaslasega üle rindejoone Soome poolele. Vangivõetud Palusalu tundis ära Soome võimleja Heikki Savolainen, kes oli sõja ajal rindehaigla peaarst, seetõttu oli vastuvõtt väga sõbralik. 1. jaanuaril [[1942]] saabus Palusalu koos teiste Soome rinnetel vangi langenutega tagasi Tallinna. Ülejäänud sõjaaja veetis ta oma Kungla talus, Pillapalu külas Järvamaal.