|
[[File:001 Kievan Rus' Kyivan Rus' Ukraine map 1220 1240.jpg|pisi|Kiievi-Vene alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240]]
==Vana-Vene riigi laienemine==
Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkustülimuslikkust tunnistasid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] teistesse harudesse kuulunud vürstid ning teda nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Vene suurvürstiks.
Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis [[Slaavi vürstiriikide loend|slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslavl, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]].
[[Svjatoslav I]] surma (972) järel tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, mille käigus [[Jaropolk I|Jaropolk Svjatoslavitš]], tappis venna Oleg Svjatoslavitši, kuid tapeti ise Vladimir Svjatoslavitši ([[Vladimir Püha]]) poolt.
Vladimir Suur tegi Kiievi-Vene riigi juhina sõjakäike [[Vjatka]]maale, leedulaste, [[radimitšid|radimitšite]]e ja [[bolgarid|bolgarite]] maadele. Sõjakäiguga 981. aastal Tšerveni ja [[Przemyśl]]i, vallutas ta alad [[Poola kuningriik|Poola kuningriigilt]] ning liitis Kiievi-Vene riigiga. Kaitseks [[Must meri|Musta mere]] ääres asunud [[petšeneegid]]e eestvastu ehitas kaitserajatised.
Vladimir Suure, hiljem nimetatud Vladimir Püha ajal toimus ka Konstantinoopolist[[Konstantinoopol]]ist [[õigeusk|õigeusu]] vastuvõtmine (988). Bütsantsil olid Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted. [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Basileios II]] kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva [[ristimine|ristimist]] õigeusku. Kiievi-Vene ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.
{{Vaata|Bütsants#Suhted Kiievi-Venega}}
Vladimir Svjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] aastal [[1018]] Vladimiri poja äi [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]].
[[10. sajand]]il võitlesid Kiievi-Vene ja [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]] nomaadidedt[[nomaadid]]est [[petšeneegid]]. Pärast Kasaari kaganaadi purustamist [[Svjatoslav I]] poolt [[965]]. aastal saavutasid petšeneegid võimu Volgast lääne pool asuvate stepialade üle. [[968]]. aastal piirasid nad [[Kiiev]]it, kuid ei suutnud seda vallutada. [[972]]. aastal tapsid nad Kiievi-Vene suurvürsti Svjatoslav I, kes pöördus tagasi sõjakäigult [[Bütsants]]ist. [[1036]]. aastal said petšeneegid [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targalt]] lüüa. [[11. sajand]]i keskpaiku liikusid nad [[polovetsid]]e survel lääne poole [[Doonau]] äärde.
Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054),. pärastPärast Kiievi suurvürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorod]]; teisele pojale Svjatoslavile – [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigivi]], kolmandale pojale Vsevolodile [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]], neljandale pojale Vjatšeslavile [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], viiendale Igorile [[Volodõmõr-Volõnskõi|Vladimir]], [[Volõõnia]]s ja [[Galiitsia]], pojapoeg Rostislavile (1052 surnud 1. poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitši]] pojale). Nooremate vendade surma järel jagunesid alad kolme vanema venna valitsemise alla: [[Izjaslav Jaroslavitš]], [[Kiievi suurvürst]] [[Izjaslav I]] ([[1054]]–[[1068]], [[1069]]–[[1073]] ja [[1076]]–[[1078]]); [[Svjatoslav Jaroslavitš|Svjatoslav II Jaroslavitš]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi vürstiriigi]] vürst ja [[Rjurikovitšid]]e [[Tšernigov]]i vürstidünastia rajaja; [[Vsevolod Jaroslavitš]], [[Kiievi suurvürst]] [[Vsevolod I]] (1078–1093). Järgnevalt pidid nad aga sõdima Rjurikovitšite nooremate osastisvürstidünastiate esindajatega osastis-ja [[pärusvaldus]]te valitsemise eest.
11. sajandil toimus [[polovetsid]]e ja Kiievi-Vene vürstide vahel lähenemine, vürstid kasutasid omavahelises võimuvõitluses liitlastena polovetse ([[Oleg Svjatoslavitš]] võimuvõitluses [[Vsevolod Jaroslavitš]]iga ([[1078]])) ning sõlmisid ka dünastilisi liite polovetside valitsejate tütardega. [[Kiievi suurvürst]] (1093–1113) [[Svjatopolk]] abiellus 1094. aastal Tugor-khaani tütrega. [[Novgorodi vürst|Novgorodi]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürst]] [[Mstislav Mstislavitš]] Udaloi oli abielus [[kumaanid]]e khaani tütrega.
12. sajandi alguses tugevnenud keskvõimuga Kiievi-Vene alustas suurvürst [[Vladimir Monomahh]]i valitsusajalvalitsemisajal polovetside aladele laienemist ning sundis neid ajutiselt taganema Põhja-[[Donets]]i jõest ida poole. Nad osalesid ka [[Gruusia]] [[Gruusia kuningriik|kuningriigi]] ja kuningas Daviti võitluses vaenlastega [[Kaukasus]]e piirkonnast.
[[File:Europe-1139.jpg|pisi|left|Kesk- ja [[Ida-Euroopa]] alad 1139. aastal]]
Kiievi suurvürsti (1078–1093) [[Vsevolod I]] poja [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharudedünastia harude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algseltalguses 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu.
Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani. Selles osalesid umbes 20 rahvusgruppirahvusrühma ja hõimu. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ning [[13. sajand]]i esimeseesimesel kolmandikukolmandikul [[Kuldhord]]i khaani [[Batu-khaan]]i juhitud vallutused.
Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suurema mõju Kirde-[[Venemaa]]l [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] ja Lõuna-[[Vene]] (tänapäeva [[Ukraina]]) aladel [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]] ning [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]] ja [[Tšernigivi vürstiriik]].
| 