Seldžukid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Saffarids 900ad.jpg|pisi|300px|[[oguusi turgid|oguusi]]-[[turgid|turgi]] rändhõimude valitsetud alad, ca 900]]
[[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg|300px|pisi|Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092.]]
[[File:Europe map 1092.PNG|300px|pisi|Euroopa ja [[Väike-Aasia]] kaart [[11. sajand]]il]]
'''Seldžukid''' olid [[oguusi turgid|oguusi]]-[[turgid|turgi]] rändhõimude liit ja nende rajatud [[dünastia]], kes valitsesid [[Lääne-Aasia]]s [[11. sajand|11.]]–[[14. sajand]]ini, sh [[Seldžukkide riik]]i (1037–1194) ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat]]i (1077–1307).
Dünastia sai oma nime Kõnõki hõimupealiku Saldžuki järgi, kelle juhtimisel liikus hõim [[Sõrdarja]] alamjooksu aladelt lõunasse. Oguusi hõimude hulka kuulunud seldžukid peatusid [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]il Sõrdarja ja [[Amudarja]] vahelisel alal, vallutasid [[1055]]. aastal [[Safariidid]]e [[Pärsia]]. Seldžukid [[islam]]iseerusid umbes aastal 985.<ref name="EE"/>
[[Seldžukkide dünastia]] rajajaks oli [[Togrulbek]], kes valitses [[Seldžukkide riik]]i (1037–1194) aastatel 1038–1063.
[[Alp Arslan]]i juhtimisel 1063. aastast, saavutasid Seldžukkide väed 1071. aastal [[Manzikerti lahing]]us [[Bütsants]]i üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu [[Väike-Aasia]], [[Süüria]] ja [[Palestiina]].
11. rida ⟶ 12. rida:
11.–15. sajandil liikusid seldžukid edasi Lõuna-[[Kaukaasia]]sse ja [[Väike-Aasia]]sse, luues islamiusulise suurseldžukkide riigi.
[[Seldžukkide riik]] saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes [[Egiptus]]est [[Hiina]]ni<ref name="EE"/>. Võim kuulus riigis hõimu[[ülik]]utele, kellele anti valitsemiseks suuri maavaldusi ([[iktaa]]d). Seldžukkide riik oli suurim Malik-šahhi surma ajal. Seldžukkide vallutustel oli islamimaade ajaloos pöördeline tähendus; suurtel aladel, kus olid seni elanud peamiselt [[iraanlased]], muutusid valdavaks [[turgi hõimud]], mis hakkasid tuginema rangelt
Seldžukkide impeerium hakkas lagunema pärast [[Malik-šahh]]i surma 1092. aastal<ref name="EE"/> ning tema poegade vahel alanud võimuvõitlust riigi valitsemise eest. Pärast [[Malik-šahh I]]-se surma aastal 1095 jagunes impeerium mitmeks väiksemaks riigiks. Pärast Malik-šahhi tulid võimule [[Kilij Arslan I]] [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadis]] ja [[Tutush I]] [[Süüria#Seldžukiidid|Süürias]]. Tutush suri aastal 1095, tema kaks poega [[Fakhr al-Mulk Radwan]] ja [[Duqaq]] hakkasid vastavalt valitsema [[Aleppo]]s ja [[Damaskus]]es. See killustas Süüriat veelgi, [[Mosul]]is oli võimul [[atabek]] [[Kerbogha]]. Selline lõhestumus Lähis-Idas tegi eurooplaste vallutustee [[Jeruusalemm]]ani lihtsaks.
| |||