Erinevus lehekülje "Hoiak" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 8 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:8185:79F5:ADFD:A31A|aasta=2018|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:8185:79F5:ADFD:A31A|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Hoiak''' on üheksüks sotsiaalteadustessotsiaalteaduste enimkasutatudkasutatavamaid [[mõiste|mõisteid]]ks. Ka igapäevases kõnepruugis räägitakse teiste inimeste iseloomustamisel nende mõttemaailma iseloomustavatest hoiakutest sama iseenesestmõistetavalt nagu nende silmade värvist, juuste pikkusest või jalanumbrijala suurusestsuurusnumbrist.<ref name="Augoustinos1995" />
== Hoiaku mõiste evolutsioon ==
 
Esimesena võetivõtsid hoiaku mõiste kasutusele [[sotsioloog|sotsioloogid]]ide [[William Isaac Thomas|Thomas]]e ja [[Florian Znaniecki|ZnanieckiZnanieck]] pooltaastatel 1918-1920 aastatel1918–1920 teostatudtehtud klassikalises uuringus, kus nad analüüsisid maapiirkondadest pärit poola immigrantide kohanemist linnastunud USA ühiskonnas. Nemad tähistasid hoiakuga kognitiivse ja emotsionaalse iseloomuga seost inimese seisundi ja tema käitumise vahel. Hoiakuid ei käsitletud kaasasündinutena, vaid neid arvati tulenevat akulturatsiooniprotsessist. Uuringu toodi välja seosed igapäevase tegevuse konteksti ning varasemaid sotsiaalseid ja kultuurilisi kogemusi taasesitavate hoiakute vahel. Sellisena oli hoiaku mõiste väga lähedane [[Sotsiaalsed_representatsioonid|sotsiaalsele representatsioonile]].
 
Psühholoog [[Gordon Allport]] individualiseeris hoiaku mõiste, hakates kirjeldama seda indiviiditasandil stiimulstiimuli-reaktsioonreaktsiooni terminoloogias. <ref name="Allport" /> Taoline hoiakute käsitlus oli palju lähedasem tollal psühholoogias domineerinud psüühilisi protsesse käitumisele redutseerivale [[Biheiviorism|biheivioristlikule mõtteviisile]], kuid eemaldus mõiste algsetest sotsioloogilistest juurtest. Alates Allporti töödest pääses domineerima hoiakute [[Positivism|positivistlik käsitlus]], mis püüdis mõõta üksikindiviidide hoiakuid mistahes valdkondades eesmärgiga selgitada välja individuaalsed erinevused hoiakutes, mida arvati prognoosivat erinevusi käitumises. Hoiakutest said inimeste peades omaette elu elavad [[objektiveerimine|objektiveeritud]] ja [[reifitseerimine|reifitseeritud]] [[kognitiivne|kognitiivsed]] [[Entiteet|entiteedid]]. Individuaalse iseloomuga kognitiivseid ja emotsionaalseid eelsoodumusi rõhutades läks hoiaku mõiste kaasa [[metodoloogiline individualism|metodoloogilise individualismiga]], mis kujundas edasist hoiakuteooriate arengut [[sotsiaalpsühholoogia]]s.<ref name="Augoustinos1995" />
 
Tänapäeval peetakse hoiaku all silmas indiviidi psühholoogilist kalduvust hinnata objekte või nähtusi teataval moel. Hoiakud võivad avalduda nii teadlikult kui ka mitteteadlikult ja need on emotsionaalsete reaktsioonidega tugevasti seotud.<ref name="Eagly" /> Käitumise prognoositavuse suurendamiseks lisasid [[Icek Ajzen|Ajzen]] ja [[Martin Fishbein|Fishbein]]<ref name="Ajzen" /> oma hoiakute mudelisse ka normatiivsed käitumiskavatsused ning erinevate käitumisviiside tajutud kerguse või raskuse. Nende käsitlus on tuntud planeeritud tegevuse teooriana, mille kohaselt on individuaalsed hoiakud koos käitumiskavatsuste ning üldiste normide ja käitumisviiside tunnetatud kergusega aluseks inimeste käitumisele.
Käitumise prognoositavuse suurendamiseks lisasid [[Icek Ajzen|Ajzen]] ja [[Martin Fishbein|Fishbein]]<ref name="Ajzen" /> oma hoiakute mudelisse ka normatiivsed käitumiskavatsused ning erinevate käitumisviiside tajutud kerguse või raskuse. Nende käsitlus on tuntud planeeritud tegevuse teooriana, mille kohaselt on individuaalsed hoiakud koos käitumiskavatsuste ning üldiste normide ja käitumisviiside tunnetatud kergusega aluseks inimeste käitumisele.
 
Hoiakud on olemuselt [[hinnang]]ud. Nad indikeerivadnäitavad, kuidas me orienteerime end selliste objektide suhtes, mida nimetatakse hoiaku referendiks. Kõigil hoiakutel on abstraktsem või konkreetsem referent ehk objekt, mille all peetakse silmas mitte ainult materiaalseid või vaimseid objekte, vaid samuti protsesse nagu [[valimised]] või abstraktsemaid nähtusi nagu [[liberalism]], [[võrdsus]] või [[sotsioloogia]]. Referendile osutades näitab hoiak talle antavat hinnangut. Hoiakutest rääkides kasutatakse hinnangulisi väljendeid nagu „meeldiv-ebameeldiv“, „hea-halb“. Kui hoiakuobjekt on inimesele tähtis, siis kaasnevad objektile hinnangu andmisega afektiivsed või emotsionaalsed reaktsioonid.<ref name="Augoustinos2014" />
 
== Kasutatud kirjandusKirjandus ==
{{viited|allikad=
<ref name="Augoustinos1995">Augoustinos, M., Walker, I. (1995). Social cognition: an integrated introduction. London: Sage.</ref>
124 008

muudatust