Esimene Bulgaaria tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

 

Suurkhaan [[Krum]]i (803–814) ajal laienes Bulgaaria lõunasse ja loodesse, hõivates maad Doonau keskjooksu ja [[Moldova]] vahel, kogu tänapäeva [[Rumeenia]] territooriumi, [[Sofia]] aastal 809 ja [[Edirne|Adrianoopol]]i (nüüd Edirne) aastal 813, ohustades [[Konstantinoopol]]it ennast. 804. ja 806. aasta vahel kõrvaldasid Bulgaaria armeed põhjalikult Avaari khaaniriigi ja piir [[Frangi riik|Frangi riigiga]] loodi piki [[Doonau]] keskjooksu. Aastal 811 võideti suurt Bütsantsi armeed otsustavalt [[Pliska lahing|Varbitsa mäekuru lahingus]]. Bütsantsi keiser [[Nikephoros I]] tapeti koos suurema osa tema vägedega ja tema kolpa kasutati jooginõuna. Krum haaras kohe initsiatiivi ja viis sõja [[Traakia]] suunas, võites bütsantslasi veel korra aastal 813 [[Versinikia lahing]]us. Pärast Bütsantsi reetlikku katset tappa khaan läbirääkimiste ajal rüüstas Krum kogu Traakia, hõivas Odrini ja asustas selle 10 000 asukat ümber "Doonau-tagusesse Bulgaariasse". Ta tegi kõrgendatud ettevalmistusi Konstantinoopoli vallutamiseks: ehitati 5000 raudplaatidega kaetud vagunit piiramisseadmete kandmiseks; bütsantslased palusid abi isegi Frangi keisrilt [[Ludwig Vaga]]lt. Kuid suurkhaani äkksurma tõttu ei käivitatud kampaaniat kunagi. Khaan Krum rakendas õigusreformi, kehtestades võrdsed reeglid ja karistused kõigile riigi piires elavatele inimestele, kavatsusega vähendada vaesust ja tugevdada sotsiaalseid sidemeid oma tohutult laienenud riigis.

Khaan Omurtag (814–831) sõlmis bütsantslastega [[Bütsantsi–Bulgaaria leping (815)|30-aastase rahulepingu]], võimaldades seega mõlemal riigil taastada oma majandus ja rahandus pärast veriseid konflikte sajandi esimesel kümnendil. Loodepiir Frangi riigiga pandi piki Doonau keskjooksu kindlalt paika aastaks 827. Ulatuslikud ehitustööd võeti ette pealinnas Pliskas, sealhulgas ehitati suurepärane palee, paganlikke templeid, valitseja residents, kindlus, kants, veejuhe ja saun, peamiselt kivist ja tellisest.