Anguilla Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Suurbritannia]] andis 27. veebruaril 1967 [[Saint Christopher-Nevis-Anguilla]] territooriumile "[[assotsieerunud maa]]" staatuse, mis andis neile enda põhiseaduse ningja arvestatava võimuga valitsuse. Paljud anguillalased olid vastu [[Saint Kitts]]ile allumisele ning 30. mail (tuntakse Anguilla päevana) aeti Saint Kittsi politseinikud saarelt välja. Ajutine valitsus palus abi [[USA]]lt, aga tulemusetult. 11. juulil 1967 toimus referendum Saint Christopher-Nevis-Anguillast lahkumise üle. 1813 hääletanut oli poolt, viis vastu. Iseseisvusdeklaratsiooni luges avalikult ette Walter Hodge.

Kiiresti rajati ka eraldiseisev seadusandlik institutsioon. [[Peter Adams]] oli Anguilla Saare Nõukogu esimene esimees, aga kui ta nõustus Anguilla uuesti St. Kittsi võimu alla andma, kõrvaldati ta ametist ning asendati [[Ronald Webster]]iga. Detsembris 1967 töötasid kaks [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] saadikutliiget välja ajutise leppe, mille kohaselt kuuluks ühele Suurbritannia ametnikule administratiivne võim Anguillas, paralleelselt sealse valitsusega. Selleks ametnikuks sai [[Tony Lee]], kuid tema ametiaja lõpuks polnud osapooled endiselt saare valitsemise osas pikaperspektiivilise lahenduseni jõudnud.

6. veebruaril 1969 toimus teine rahvahääletus, 1739 poolt- ja nelja vastuhäälega otsustati Saint Kittsiga mitte taasliituda. Järgmisel päeval kuulutas Anguilla end iseseisvaks vabariigiks, Webster täitis esimehe kohustusi. Uus Briti saadik, [[William Whitlock]], saabus 11. märtsil 1969 ning alustas uut ajutist Briti administratsiooni, aga ta saadeti riigist peagi välja. 19. märtsil maandusid riiki Teiseteise Pataljonipataljoni, Langevarjuüksuselangevarjuüksuse ja politseiüksuse ametnikud, et "kordakord taastada". Samal sügisel asendati nad sõjaväeinseneridega, kes pidid ühiskondlikkeühiskondlike tööde läbiviimist parandama.