Lõunaeesti keeled: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) liitmine ja kohendamine |
|||
1. rida:
{{allikad}}
[[Pilt:South Estonian language area corrected 2017.jpg|pisi|400px|Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna).]]
'''Lõunaeesti murded''' (ka: '''lõunaeesti murderühm''') on traditsioonilise käsitluse järgi üks [[eesti keel]]e [[murderühm]], mis koosneb neljast piirkondlikust põhivariandist, mille hulka kuuluvad loodepoolsed [[mulgi keel|mulgi]] ja [[tartu keel|tartu murre]] ning kagupoolsed [[võru keel|võru]] ja [[Setu keel|setu murre]].
Samas käsitletakse seda sageli ka eraldiseisva '''lõunaeesti keelena''' (lõunaeesti keeles ''lõunaeesti kiil''), mis on [[Lõuna-Eesti]]s kõneldav põline piirkondlik [[keel (keeleteadus)|keel]] ehk [[regionaalkeel]]. [[Liivi keel]]e hääbumise järel on see [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltest]] lõunapoolseim.
Tänapäeval on lõunaeesti keele kõige elujõulisemaks ja enim arendatavaks osaks [[võru keel]], millel on oma [[võru kirjakeel|kirjakeel]], [[Võru kirjandus|kirjandus]] ja meedia ning mida õpetatakse ka võru keeleala koolides ja [[Tartu Ülikool]]is. Võru keele kaitseks, arendamiseks ja uurimiseks on loodud eraldi riiklik institutsioon [[Võru Instituut]]. Vähem on tegeldud setu ja mulgi keele või murde arendamisega. Ainus lõunaeesti keelevariant, mille arendamiseks pole tekkinud mingit ühiskondlikku liikumist on tartu murre.
Nõnda peetakse lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on [[eesti kirjakeel]]est kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro''<ref>[https://iso639-3.sil.org/code/vro 639 Identifier Documentation: vro]</ref>). Mulgi ja tartu keelevariante peetakse tänini murreteks. Põhja- ja lõunaeesti keeleala piiril asudes on nad saanud ka palju mõjutusi põhjaeesti poolelt ning kujunenud loomulikuks üleminekuks lõunaeesti südaalal kõneldavalt maksimaalselt lõunaeestiliselt võru keelelt eesti keelele.
Lõunaeesti murdeid on räägitud ka Põhja-Lätis [[Leivu]] keelesaarel ([[Leivu murrak]]), Ida-Lätis [[Lutsi]] keelesaarel ([[Lutsi murrakud]]) ning Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Setumaa]]l ja [[Kraasna]] keelesaarel ([[Kraasna murrak]])<ref name="EE"/>.
Teiseks suuremaks eesti keele murderühmaks on [[põhjaeesti murded]]. Vahel eristatakse ka [[kirderanniku murderühm]]a.
==Keele nimetamisest==
Terminit "lõunaeesti keel" kasutatakse eelkõige keele- ja kirjandusteaduses, kultuuriloos ning ametlikumas kontekstis (nt keele riiklikes arendusprogrammides) lõunaeesti keelte koondnimetusena või [[lõunaeesti kirjakeel]]test rääkides. Traditsioonilises murdeteaduses räägitakse ''lõunaeesti murretest''. Keele kõnelejad ise kasutavad enamasti konkreetseid keelenimetusi: ''võru'', ''setu'', ''tartu'' ja ''mulgi keel''. Samasugune kasutus on levinud ka eesti üldkeeles (nt meedias).
Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende jaoks vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
Lõunaeesti keelt on (peamiselt 1990. aastate algul) nimetatud ka ''ugandi'' (lõunaeesti keeles ''uandi''), ''ugala'' või ''võru-setu'' (''võro-seto'') keeleks. Nimetus ''ugandi'' põhineb [[Ugandi|Ugandi muinasmaakonna]] nimel ja sellega on tähistatud eelkõige selle muinasmaakonna alal asuvaid tartu ja võru keelt või nende kirjakeeli. Nimetus ''ugala'' on saadud muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimetuste ühendamisel, et hõlmata ka mulgi keelt. Liitnimetus ''võru-setu'' rõhutab võru ja setu keelelist ühtsust. Muinasmaakondade nimedel põhinevad keelenimetused ega ka liitnimi ''võru-setu'' pole laiemat kasutust leidnud.
==Ajalugu==
Lõunaeesti keelt peetakse üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks, mis on eraldunud [[läänemeresoome algkeel]]est ühena esimestest või (soome keeleteadlase [[Pekka Sammallahti]] järgi) koguni esimesena. Hiljem on lõunaeesti keel kontaktide tihenedes tunduvalt lähenenud põhjaeesti keelele, kuid põhilised iidsed erinevused grammatikas ja sõnavaras on tänaseni säilinud.
Kuni [[19. sajand]]ini olid [[kirjakeel]]ena kasutusel peaaegu võrdselt [[põhjaeesti keel|põhjaeesti (tallinna) keel]] ning lõunaeesti (tartu) keel. Lõunaeesti keeles ilmus esimesena [[1686]]. aastal "[[Wastne Testament]]" ([[Uus testament]]), kuid kogu [[Piibel]] ilmus hiljem tervikuna siiski põhjaeesti keeles. Ühtse [[eesti kirjakeel]]ena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu [[lõunaeesti kirjakeel]] jäi tagaplaanile.
Aastast 2000 on lõunaeesti keele kaitse ja arendamise projekte toetanud [[Kultuuriministeerium]]i haldusalasse loodud riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur".
== Keelenäide lõunaeesti (tartu) kirjakeelest ==
: "Meie Esä" ([[Meieisapalve]])
''Meie Esä taiwan: pühendetüs saagu sino nimi. Sino riik tulgu. Sino tahtmine sündigu kui taiwan, niida ka maa pääl. Meie päiwälikku leibä anna meile täämbä. Nink anna meile andis meie süü, niida kui ka meie andis anname omile süidläisile. Nink ärä saada meid mitte kiusatuse sisse; enge pästä meid ärä kurjast: Sest sino perält om riik, nink wägi, nink awwustus igäwätses ajas. Aamen.''
==Vaata ka==
*[[
*[[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus]]
*[[
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia]] veebis [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lõunaeesti_murded] (vaadatud 12.12.2012)</ref>}}
==Välislingid==
*[http://www.kul.ee/index.php?path=407 Riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur 2000–2004"]
*[http://www.kul.ee/index.php?path=0x879 Riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur 2005–2009"]
*[[Sulev Iva]], [[Helen Plado]]: [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/467724cf-3ed8-4a24-9a87-da2a27da1ab4/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"] ERR Novaator, 10. november 2016
[[Kategooria:Lõunaeesti keeled| ]]
| |||