Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1780 mapa |
|||
144. rida:
[[Kodusõda Leedu suurvürstiriigis (1389–1392)|Kodusõjas Leedu suurvürstiriigis]] [[Kęstutis]]e ja [[Algirdas]]e järglaste vahel, Leedu suurvürsti trooni pärast võitis [[Kęstutis]]e poeg, Vytautas, kes sõlmis Algirdase poja Poola kuninga [[Jogaila|Władysław II Jagiełło]]ga [[1392]]. aastal [[Ostrówi leping]]u, millega Vytautasest sai Jogaila suveräniteedi all Leedu tegelik valitseja. [[1401]]. aastal loobus Władysław II Jagiełło ka ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast. Vytautas sai lepinguga [[1401]] eluaegse, [[1413]] päriliku suurvürstivõimu). Võimuvõitluse kaotanud, [[Algirdas]]e poeg [[Skirgaila]], sai valitsemiseks [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]].
[[1398]]. aastal sõlmiti Leedu suurvürstiriigi ja [[Saksa Ordu]] vahel [[Salynase leping]], mille kohaselt anti muuhulgas [[Žemaitia]] (Samogitia) alad Saksa ordule. Žemaitia omandamisega sai Saksa Ordu luua maismaaühenduse [[Liivi ordu]] maadega [[Vana-Liivimaa]]l. Maismaaühendus Saksa ordu põhiterritooriumi ja Liivimaa vahel jäi kestma 13 aastaks. Peale [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]]. aastal võttis Leedu Žemaitia piirkonna endale tagasi.
[[Vytautas Suur]] sõdis ka [[tatarlased|tatarlastega]], [[1399]]. aastal toetas ta endist [[Kuldhord]]i khaani [[Tohtamõš]]i, uue khaani Timur Kutlugh vastu [[Vorskla jõe lahing]]us. Vytautas Suure väed, kuhu kuulusid suurvürstiriigi väed ning abijõud Poolast ja [[Saksa ordu]]st, kaotasid aga [[Vorskla]] jõel khaani Timur Kutlugh ja [[emiir]] Edigü vägedele.
| |||