Viktor Kingissepp: erinevus redaktsioonide vahel

* 1918. aasta oktoobris Petrogradis asunud Suurbritannia sõjaväeatašeele [[Francis Newton Allan Cromie]]le luurealast teavet edastanud Sõjamerelaevastiku Rahvakomissariaadi Sõjamerelaevastiku Registrikeskteenistuse juhtkonna ja [[Ragnar Åkerlund]]i juhitud luurevõrgu suhtes.

:Pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i Venemaa võimu haaranud [[bolševikud]] ei järginud [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt sõlmitud liitlaskohustusi Suurbritannia ja Prantsusmaa suhtes ning ajasid Saksamaaga "Ei sõda, ei rahu" poliitikat. Venemaa sõjalaevastiku ohvitserkond, kes koosnes enamikus endise Venemaa Keisririigi privilegeeritud ohvitserkonnast, ei nõustunud bolševike poolt võimu säilitamiseks valitud poliitilise kursiga ning kasutades sõjamerelaevastiku luure kontakte endiste liitlasvägede esindajatega, edastasid neile luureandmeid [[Nõukogude Venemaa]] – Saksamaa rindelt. Viktor Kingissepa korraldatud juurdluse tulemusel tuvastati grupi poolt salajaste andmete edasiandmine Suurbritannia sõjaväeatašeele Cromiele ning tegevust kvalifitseeriti kui [[kontrrevolutsioon]]ilist – nõukogude võimu vastast tegevust. Kõrgema Tribunali otsusel hukati 1919. aasta aprillis: endine sõjamerelaevastiku [[Skandinaavia]] luurevõrgustiku juht Ragnar Åkerlund, sõjamerelaevastiku kontrolli (algse nõukogude [[sõjamerelaevastik]]u [[vastuluure]]organi) juht A. K. Abramovitš; Registrikeskteenistuse juhataja polkovnik А. I. Levitski ja tema asetäitja А. M. Sõrobojarski määrati kuni [[Venemaa kodusõda|kodusõja]] lõpuni kinnipidamiseks koonduslaagrisse<ref>[http://lib.rin.ru/doc/i/81881p.html Зданович А.А. – Организация и становление спецслужб российского флота]</ref>.

 

==Vabadussõda ja Eesti Töörahva Kommuun ==