Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Netimaria1 (arutelu | kaastöö) Lisasin mõned lõigud |
|||
16. rida:
2010 liideti sotsiaalteaduskond ja haridusteaduskond küll kokku, kuid tänaseks on tegu siiski ainult sotsiaalteaduskonnaga. 2018. aasta seisuga kuuluvad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]], ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|psühholoogia instituut]], [[Johan Skytte]] poliitikauuringute instituut, [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva]] ja [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|Pärnu kolledž]] (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna... i.a).
Ühiskonnateaduste instituut on oma tänasel kujul mitmete liitumiste tulemus ning sellise nime all loodud alles 2014. aastal, kuid nende erialade õpetamise ja uurimise ajalugu ulatub 1950ndatesse (ajakirjandusõpetuse algusaasta Juhan Peegli juhtimisel on 1954) ja 1960ndatesse aastatesse (Sotsioloogialabor Ülo Vooglaiuga eesotsas alustas 1966). Ühiskonnateaduste instituut on kujunenud kompetentsikeskuseks, mille erialad ja teadustöö koonduvad kolme peamise teemaklastri ümber: ajakirjandus ja kommunikatsioon; sotsioloogia, sotsiaaltöö ning sotsiaalpoliitika ja infoteadused. Täna jaguneb see töö üheteistkümne, kõrghariduse kõigi kolme taseme, õppekava vahel. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on sotsiaalteaduste valdkonna üks suuremaid ning koostööd tehakse nii majandusteadlaste, haridusteadlaste, politoloogide, psühholoogidega kui ka teiste erialadega näiteks humaniora või realia valdkonnast.
== Juhan Peegel ==
22. rida ⟶ 24. rida:
Juhan Peegli esimeseks töökohaks oli Saaremaa kohalik ajaleht [[Meie Maa]]. Ta kandideeris Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]]<nowiki/>a, kuid ajateenimise tõttu ei jõudnud õpinguid alustadagi. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tegi Juhan Peegel läbi suurtükiväelasena [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpus]]<nowiki/>e koosseisus. 1946. a alustas J. Peegel õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe [[Postimees]] (1948. aastast [[Edasi]]) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. Ta kaitses kandidaadiväitekirja 1954. aastal ning doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodil, 1973. Aastal. Sellega sai Juhan Peeglist ka Eesti esimene ajakirjandusdoktoriks. Professorikutse omistas ta 1976. aastal ning aasta hiljem valiti ta ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks. Aastatel 1964-1967 oli Juhan Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.tartu.ee/ru/node/5085|Pealkiri=Juhan Peegel|Väljaanne=Tartu linna kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=02.10.2018}}</ref>
Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas ülikooli juurde ajakirjandusosakonna (1976) ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja.
filoloogia osakonnas žurnalistika eriharu, kus oli alates 3. kursusest spetsialiseeruda ka
ajakirjandusele. Seda kuupäeva peetaksegi akadeemilise ajakirjandushariduse alguseks
Eestis. 1976 aastal asutas Peegel ülikooli juurde ajakirjandusosakonna. Aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1993. aastal jätkas J. Peegel sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.<ref name=":3" />
Teadlasena on Juhan Peegel uurinud eesti rahvalaulude keelt ja eesti ajakirjanduse ajalugu ning avaldanud, koostanud või toimetanud nendes valdkondades mitmeid põhjapanevaid monograafiaid, kogumikke ja õpikuid. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose [[Kalevipoeg|“Kalevipoeg”]] teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud välja näiteks sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikke ning valikkogu "Tuli koduaknas".<ref name=":3" />
28. rida ⟶ 38. rida:
1975. a sai Juhan Peegel [[Nõukogude Eesti]] teaduspreemia, 1979. a. anti talle [[Eesti NSV]] teenelise teadlase aunimetus.<ref name=":3" />
Juhan Peegel on ühtlasi ka Tartu linna aukodanik aastast 1999.<ref name=":3" />
23. septembril 2011 otsustas [[Tartu Ülikooli nõukogu]] anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 auditooriumile 215 Juhan Peegli nime. Nüüdseks on tegu aga sotsiaalteaduskonda kuuluva ühiskonnateaduste instituudi hoonega, mille auditoorium 215 tõepoolest Juhan Peegli nime kannab.<ref name=":3" /> ▼
▲23. septembril 2011 otsustas [[Tartu Ülikooli nõukogu]] anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 auditooriumile 215 Juhan Peegli nime. Nüüdseks on tegu aga sotsiaalteaduskonda kuuluva ühiskonnateaduste instituudi hoonega, mille auditoorium 215 tõepoolest Juhan Peegli nime kannab.<ref name=":3" />
== Lossi 36 maja ajalugu ==
[[Toomemägi|Toomemäel]] asuval Lossi 36 hoonel on pikk ning sündmusterohke ajalugu.
1809–1810 ehitas [[Johann Wilhelm Krause]] Toomele väikese kahekorruselise hoone vallivahi ja ülikooli sulaste jaoks. Aastatel 1840–1842 ehitati maja ümber Naistekliinikuks. Projekti autoriks oli Riia kooliarhitekt [[Heinrich Löwener]]. Ta lisas eelnevalt ehitatud hoonele vaid tiibehitised ning muutis pisut fassaadi. Peagi kasvas Tartu rahvaarv veelgi ning sünnitusmaja jäi väikeseks. Seetõttu ehitas aastal 1861 arhitekt [[Carl Rathhaus]] majale puust juurdeehitise. Uuesti laiendati sünnitusmaja umbes kahekümne aasta pärast, aastatel 1885–1886. Arhitektiks oli seekord [[Reinhold Guleke]], kes naistekliiniku tolleaegse direktori [[Max Runge]] ja ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] plaane aluseks võttes tegi majale kahekordse tellistest juurdeehitise. Alumisel korrusel oli 150 kuulajale ettenähtud auditoorium, üleval olid operatsioonisaalid ja palatid. Aastatel 1911–1913 tehti sünnitusmaja veel kord ümber (Suur, 1968).<ref>{{Raamatuviide|autor=Suur, A.|pealkiri=Toomemägi|aasta=1968|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=lk 43–45}}</ref> Arhitekt [[R. M. Engelhard]] lõi majale selle välimuse Müncheni modernismi vaimus (Salupere, 2004).<ref>{{Raamatuviide|autor=Salupere, M.|pealkiri=Tuhandeaastane Tartu – nooruse ja heade mõtete linn|aasta=2004|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=lk 80–81}}</ref> Hoone säilitas oma välimus aastani 2008, mil maja hakati renoveerima ning ümber ehitama Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna jaoks. 8. veebruaril 2012
== Raamatukogu ==
Sotsiaalteaduste raamatukogu loodi endise ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsiaal- ja haridusteaduskonna ja Euroopa Kolledži raamatukogude ühendamisel 2012. aasta jaanuaris ning asub hetkel Lossi 36 hoone kolmandal korrusel.
Raamatukogus leidub kirjandust näiteks ajakirjanduse, avalikkussuhete, kommunikatsiooni, sotsioloogia, sotsiaalpoliitika, sotsiaaltöö, riigiteaduste (sh [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] temaatika), avalik halduspsühholoogia, pedagoogika ja ajaloo valdkondadest. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/tu-sotsiaalteaduste-raamatukogu|Pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kohuleht.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Kohapeal on kasutatavad üliõpilastööd, teatmekirjandus, statistilised materjalid ja meediauuringud. Raamatukogus on võimalus kasutada arvutit, teha koopiaid, printida ja skaneerida.
== Teadus ==
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meedia- ja kommunikatsiooniuuringud maailma 200 parima eriala hulgas ning sotsioloogia 250 parima eriala hulgas QS World University Rankings(2018) uuringute põhjal. Alates juba 2013. aastast on Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud on olnud QS edetabelis. Teadusprojektidesse kaasatakse doktorante ja ka tudengeid ning koostööd tehakse ka teiste teadusvaldkondadega. Teadus- ja arendustöö kolm osa koos võimaliku ühisosaga teistesse sotsiaalteaduste
valdkonna distsipliinidesse
Uurimisteemad:
A. Andmetest sisuni
* Ajakirjandusuuringud, informatsioonieetika, interpersonaalne ja hariduslik
kommunikatsioon
* Poliitiline ja valitsuskommunikatsioon
* Privaatsus, sotsiaalmeedia, internetiuuringute eetika
* Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine
* Auditooriumid ja andmestumine
* Organisatsioonide informatsiooniprotsessid ja informatsioonikäitumine
B. Ühiskonnastruktuurid- ja protsessid
* Tarbimine ja igapäevaelu, tulevik
* Põlvkondade, perekondade, laste ja noorte heaolu
* Tervis ja keskkond
* Sotsiaalne stratifikatsioon
* Tsiviil-militaarne muutus
* Kogukondade vastupidavus
C. Sotsiaalsed probleemid ja riskid
* (Sotsiaal)poliitikaanalüüs, käitumine ja heaolu
* Digitaalne ja meedia kirjaoskus
* Sotsiomateriaalne muutus ja sekkumine
* Konflikt ja vägivald kui oht heaolule ja taastavale õigusmõistmisele
* Kriisijuhtimine, riskid ja strateegiline jätkusuutlikkus
== Koostöö ==
61. rida ⟶ 109. rida:
SJKK panustab õppe-, teadus- ja arendustegevusse riigikaitse inimfaktoriga seonduva jätkusuutlikkuse valdkonnas. SJKK tegevuse tulem on pikal perioodil kriitiliselt oluline nii riigikaitse kui ka julgeoleku valdkondadele ning vajalik sisend Eesti kaitsevõime arendamisele.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.yti.ut.ee/et/strateegilise-jatkusuutlikkuse-kompetentsikeskus|Pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. SJKK|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Klubid ja seltsid ==
Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid, mis toovad kokku instituudi akadeemilise personali, vilistlased, üliõpilased ja kõik teised huvilised. Vilistlastele ning töötavatele praktikutele on klubid ja seltsid suurepäraseks võimaluseks end erialase diskussiooniga kursis hoida ning regulaarselt akadeemilises keskkonnas kokku saada ja mõtteid vahetada. Üliõpilastele pakuvad klubid ja seltsid huvitavat erialast õppetöövälist kogemust ja tegevust.
Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid:
* Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts
* Akadeemilise kommunikatsiooni klubi
* SÜLEM ehk Sotsioloogia Üliõpilaste Liit
* Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts
* Ühiskonnateaduste Üliõpilaste Ühing<br />
== Vilistlased ==
81. rida ⟶ 143. rida:
== Kasutatud allikad ==
{{viited}}
# <nowiki>https://www.yti.ut.ee/et/instituut/auditoorium-215</nowiki>
#<nowiki>https://www.yti.ut.ee/et/instituut/meie-vilistlane</nowiki>
#<nowiki>https://tartu.postimees.ee/733196/vanas-sunnitusmajas-algas-uus-elu</nowiki>
#<nowiki>https://tartu.postimees.ee/729370/tartu-ulikool-avab-sotsiaal-ja-haridusteaduskonna-hoone</nowiki>
#<nowiki>https://www.yti.ut.ee/et/instituut/tu-sotsiaalteaduste-raamatukogu</nowiki>
#<nowiki>https://www.yti.ut.ee/et/teadus</nowiki>
#Raamat „Alguses oli Juhan“
#<nowiki>https://www.yti.ut.ee/et/instituut/klubid-seltsid</nowiki>
[[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused]]
| |||