Redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 13:00 redigeeri Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 608 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. oktoober 2018, kell 16:39 redigeeri eemalda Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 608 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''"Micrologus de disciplina artis musicae"''' ('Väike õpetus muusikakunsti reeglitest'), ka lihtsalt '''"Micrologus"''' on üks olulisemaid [[Muusikateooria\|muusikateoreetilisi]] teoseid [[Keskaeg\|keskajast]], benediktiini munga [[Guido Arezzost]] peateos, kirjutatud umbes aasta 1025 paiku. Pealkiri võib olla ka "Micrologus Guidonis de disciplina artis musicae".<br> ~~Teos~~[[Arezzo]] piiskopile Theodaldile (Teodaldo) pühendatud teos täpsustab [[Boethius]]e kirjeldatud [[laadisüsteem]]i (millel põhinevad [[kirikulaadid]]), sõnastab õpetuse [[heksakord]]idest, kirjeldab heksakordilist [[solmisatsioon]]i ja teoretiseerib [[Mitmehäälsus\|mitmehäälse]] muusika võimalikkuse üle. ~~"Micrologus" on pühendatud [[Arezzo]] piiskopile Theodaldile (Teodaldo).~~<br> Noodijoonestiku toimimise põhimõtet ja solmisatsioonisilpe kirjeldab Guido oma järgnevates teostes, kuid sageli on keskaegsetes käsikirjakogumikes need kõik ühtede kaante vahele köidetud. == Teose sisu == * ''Epistola Guidonis Monachi ac musici ad Teudaldum episcopum suum, De disciplina artis musicae.'' 'Munga ja muusiku Guido kiri oma piiskopile Theodaldile muusikakunsti reeglitest'. * ''Incipit prologus eiusdem in musicam.'' 'Algab sellesama proloog' * ''Incipunt capitula.'' 'Algavad peatükid' * ''Caput I. Quid faciat, qui se ad disciplinam Musicae parat?'' 'Mida peab see tegema, kes muusikakunsti reegleid õppida tahab?' * ''Caput II. Quae vel quales sint notae, vel quot?'' 'Mis liiki on noote ja kui palju?' * ''Caput III. De dispositione earum in monochordo.'' 'Eelnimetatute asetusest monokordil' * ''Caput IV. Quibus sex modis sibi invicem voces iungantur?'' 'Millisel kuuel viisil helid end siduda asevad?' * ''Caput V. De diapason, et cur tantum septem sint notae?'' 'Oktavist, ja miks on kokku vaid seitse nooti?' * ''Caput VI. Item de divisionibus, et interpretatione earum.'' 'Nende suhted ja selle selgitus.' * ''Caput VII. De affinitate vocum per quatuor modos.'' 'Helide sugulusest nelja laadi järgi.' * ''Caput VIII. De aliis affinitatibus, et b. et [sqb].'' 'Helide teistest suhetest, ja b-st ja h-st.' * ''Caput IX. Item de similitudine vocum, quarum diapason sola perfecta est.'' 'Samuti helide sarnasusest, mille oktav on täiuslik.' * ''Caput X. Item de modis et falsi meli agnitione et correctione.'' 'Samuti vale laadi ja heli äratundmisest ja parandamisest.' * ''Caput XI. Quae vox, et cur in cantu obtineat principatum?'' 'Milline heli ja miks laulus saab eelise?' * ''Caput XII. De divisione quatuor modorum in octo.'' 'Nelja laadi jagamisest kaheksaks.' * ''Caput XIII. De octo modorum agnitione, acumine et gravitate.'' 'Kaheksa laadi tunnustest ja ulatusest kõrgusse ja sügavusse.' * ''Caput XIV. Item de tropis et virtute Musicae.'' 'Troopidest ja muusika voorusest' * ''Caput XV. De commoda vel componenda modulatione.'' 'Viisi komponeerimisest.' * ''Caput XVI. De multiplici varietate sonorum et neumarum.'' 'Helide ja heligruppide mitmesugusest varieerumisest' * ''Caput XVII. Quod ad cantum redigitur omne, quod dicitur.'' 'Kuidas laulu saab panna kõik, millest kõneldud' * ''Caput XVIII. De diaphonia, id est, organi praecepto.'' 'Diafooniast, see tähendab organumi reeglitest' * ''Caput XIX. Dictae diaphoniae per exempla probatio.'' 'Eelnimetatud diafoonia lähem vaatlus näidete abil' * ''Caput XX. Quomodo Musica ex malleorum sonitu sit inventu.'' 'Kuidas muusika olevat leitud vasarate kõlast' == Välislingid ==

Micrologus de disciplina artis musicae: erinevus redaktsioonide vahel