Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Riia peapiiskopkond |
|||
60. rida:
[[1206]] suvel ründasid ristisõdijad [[liivlased|liivlaste]] vanema [[Dabrel]]i [[Sattesele linnus]]t, kuid ei suuda seda vallutada ja pöörduvad tagasi Riiga. Linnus, praegune [[Lībukalns]]i ("liivlaste mägi") linnamägi asus 1,5 km kaugusel kirdes hilisemast ordu Siguldast. Liivlaste vastupanu siiski murti ja aasta lõpupoole preester Daniel ristis Sattesele kihelkonna.<ref name="YbcNG" />
[[1207]] jaotati sakslaste vallutatud liivlaste ja lätlaste alad [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]]i, tema [[vasall]]ide ja [[orduvend]]ade vahel kolmeks. Piiskop Albert jättis endale oma vasallile Kaupole kuuluva Turaida. Ordu sai Koiva (''Treyden'', ''Aa'') jõe vastaskalda alad Satteselega.<ref name="iBFM3" /> Linnuse asupaigaks väljavalitud Koiva jõe ürgoru küngast hakati kindlustama, et sinna edasisteks vallutusteks tugipunkt rajada.<ref name="oBzBh" />
[[1207]]–[[1209]] on oletatav linnuse 1. ehitusperiood [[Mõõgavendade ordu]] meistri [[Venno|Wenno von Rohrbachi]] ehk Venno valitsemisajal<ref name="tw6Yw" />. Tegemist oli ühtlasi esimese mõõgavendade rajatud linnusega väljaspool Riia linna.
| |||