Russin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Riia peapiiskopkond |
||
4. rida:
Kogu info Russini kohta pärineb Henriku Liivimaa kroonikast. Tema nime [[etümoloogia|etümoloogilise]] allikana on nähtud [[Vene]]maad (''Русь'') tähistavat sõna, mis võib viidata ta [[slaavlased|slaavi]] päritolule, aga ka lätikeelset sõna ''rusgans'', ''rūsans'' "punakaspruun".<ref name=Indrik>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XII, kommentaar 11</ref> Russini residents asus [[Tālava]] [[maakond|maakonnas]] [[Sotecle linnus]]es.<ref name=HLK89>HLK, XII 6, lk 89–93</ref> Tal oli vend, kes langes [[Kareda]]l 1220. aastal toimunud [[Kareda lahing|lahingus]] [[saarlased|saarlastega]].<ref>HLK, XXIII 9, lk 209</ref>
Russin koos mitmete teiste Tālava vanematega, kes olid eestlaste käe läbi kannatanud, sõlmis [[1208]]. aastal nende vastu võitlemiseks liidu [[Mõõgavendade ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albertiga]]. [[Ugandi]]-vastase sõjakäiguga alanud sõjalist konflikti, millesse Ugandi poolel astusid ka [[Sakala]] vanemad, iseloomustasid vastastikused rüüsteretked, kus Russin oli sage osaleja. Kõigepealt on teda, kroonika järgi "latgalitest vapraimat", nimeliselt mainitud esimesel Sakalasse suundunud retkel, kus olevat tapetud "300 Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle lugematuid teisi, kuni tapjate väsinud käed ja õlavarred juba jõuetuks jäid suurest rahva mõrvamisest". Tagasi Tālavasse jõudnud Russin olevat öelnud, et "mu lapselapsed kuulutavad oma lastele kolmandast ja neljandast põlvest saadik seda, mis Russin on korda saatnud sakalaste peiedel".<ref name=HLK89 /> Ajaloolased on pidanud selliseid väiteid siiski tugevalt liialdatuteks.<ref>[[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 60–61.</ref>
Teada on ka Russini osalemine 1209./1210. aasta talve sõjakäigul Ugandisse. Kui pärast seda enamus [[liivlased|liivlaste]] ja latgalite juhtidest Ugandiga rahu sõlmis, siis Russin koos [[Cēsis|Võnnu]] ordumeistri [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldiga]] keeldus sellest ja valmistus edasiseks võitluseks.<ref>HLK, XIII 5, lk 101</ref> 1210./1211. aasta talvel tegi ta kaasa ristisõdijate ja nende liitlaste esimese sõjakäigu [[Soontagana]]sse. Järgnevalt võttis ta osa [[Viljandi piiramine (1211)|Viljandi linnuse piiramisest]], kus ta olevat seesolijaid keelitanud [[kristlus]]se astuma vastutasuks rahu lubades. Kui need piiravat väge pilgates pakutust loobusid, tappis ta vangivõetud sakalased ja ähvardas seesolijatega sama teha.<ref>HLK, XIV 11, lk 113–115</ref> Hiljem samal aastal tungis ugalaste ja sakalaste vägi latgalite aladele, tappes paljusid Russini kaaskonnast. Kättemaksuretkel Ugandisse tappis Russini vägi seal kõik kättesaadud mehed, sh osa neist elusalt praadides.<ref name=Indrik /><ref>HLK XV 7, lk 125–127</ref>
| |||