Mantelkorsten: erinevus redaktsioonide vahel

 

Mantelkorsten oli iseloomulik [[keskaeg|keskajale]], seda leidus Eestiski [[mõis]]ates, [[kirikla]]tes, [[postijaam]]ades ja jõukamates linnamajades. [[19. sajand]]i alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama, praeguseks on enamik neist välja lõhutud või ruumid põhjalikult ümber ehitatud.<ref name="lounaleht">Maris S. Kaasik, Urmas Paidre [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=2423 "Võrus paljastus arhitektuuriharuldus – mantelkorsten"] Lounaleht.ee, 13.12.2007 (vaadatud 15.03.2011)</ref>

Siiski on mantelkorstnaid säilinud ja taastatud üle Eesti. [[Tartu]]s võib avalikes hoonetes näha mantelkorstnat näiteks [[Tampere maja]]s Jaani tänaval, nn Arensi majas Laial tänaval ning [[Tartu Mänguasjamuuseum]]is. Mantelkorstnad on alles ka näiteks Põlvamaal [[Orava vald|Orava vallas]] mõisa teenijatemajas, [[Vana-Kuuste mõis]]as, [[Väimela mõis]]a teenijatemajas ja [[Kambja]] kihelkonnakooli ajaloolises hoones. Restaureeritud [[Saue mõis]] Harjumaal on üks väheseid paiku Eestis, kus saab näha mantelkorstna kasutamist koos lahtise koldega pliidiga.<ref name="lounaleht"/>