Vikipeedia

Oder: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib kultuurtaimest; taimede perekonna kohta vaata artiklit [[Oder (perekond)]]; jõe kohta vaata artiklit [[Odra]].}}
{{Taksonitabel
| nimi = Oder
| värvus = taimed
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Ohra.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''
| selts = [[Kõrreliselaadsed]] ''Poales''
| sugukond = [[Kõrrelised]] ''Poaceae''
| perekond = [[Oder (perekond)|Oder]] ''Hordeum''
| liik = '''Harilik oder'''
| binaarne = ''Hordeum vulgare''
| binaarse_autor =
| levikukaart =
| sünonüümid = *''Hordeum aegiceras'' Nees ex Royle
*''Hordeum distichon'' L.
*''Hordeum hexastichon'' L.
*''Hordeum hexastichum'' L.
*''Hordeum irregulare'' Aberg & Wiebe
*''Hordeum sativum'' Pers.
*''Hordeum vulgare'' var. ''trifurcatum'' (Schlecht.) Alef.<ref name="catalogue" />
}}
 
{| class="wikitable" align=left;
|+lollidemaa
! Riik !! Toodang, <br>tonnides !! Osakaal, <br>%
|-
| {{PisiLipp|Venemaa}} || 0 || 10,5
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 0 || 8,5
|-
| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 0 || 7,8
|-
| {{PisiLipp|Austraalia}} || 0 || 6,2
|-
| {{PisiLipp|Kanada}} || 0 || 6,0
|-
| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 5,3
|-
| {{PisiLipp|Ukraina}} || 0 || 5,2
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 4,5
|-
| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 0 || 4,1
|-
| {{PisiLipp|Argentina}} || 0 || 3,9
|-
| '''Maailm kokku''' || 0 || 100
|}
 
Oder on teiste teraviljadega võrreldes üsna lühikese kasvuajaga. [[Sort|Sordist]] ja kasvukoha kliimast sõltvalt on odra [[kasvuperiood]] 60–115 ööpäeva. Neljatahuline oder kasvab Eestis ligi 80 ööpäeva. Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odratera võib olla kas kestaga või ilma. On nii tali- kui ka suviodra sorte.<ref name="maailm" /> Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud.<ref name="EE" />
 
=== Eksport ja import ===
 
Kuigi suurem osa kasvatatud odrast tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 20% kogutoodangust [[eksport|ekspordiks]]. Suurimad odra eksportijad olid 2011. aastal Prantsusmaa (5,0 miljonit tonni), Austraalia (4,5), Saksamaa (2,2), Argentina (2,1) ja Ukraina (2,1). Suurimad [[import]]ijad olid aga [[Saudi Araabia]] (6,3 miljonit tonni), [[Hiina]] (1,8), [[Belgia]] (1,7), [[Holland]] (1,6) ja [[Saksamaa]] (1,3).<ref name="fao3" />
 
=== Kasvatamine Eestis ===
 
[[Eesti]]s on odrakasvatuse kohta vanimad andmed [[Asva linnusasula]]st esimese aastatuhande algusest eKr.<ref name="EE" />
 
2010. aastal toodeti Eestis 252 700 tonni otra. Odratoodang moodustas teraviljatoodangust 39,7%. Otra edestas 338 500 tonniga [[nisu]] ning järgnesid 61 300 tonniga [[kaer]] ja 29 500 tonniga [[rukis]]. Odrapõldude kogupindala oli 1218 km² ja keskmine saagikus oli 248,6 kg/ha.<ref name="eestiteravili" /> Viimastel aastatel on odrakasvatamine järk-järgult kasvanud, 1991. aastal oli odrapõldude kogupindala 28,48 km².<ref name="stat" />
 
{| class="wikitable" style="text-align: center;"
|+ Suviodra kasvatamine Eestis 1980–2010<ref name="stat" />
! !! 1980 !! 1982 !! 1984 !! 1986 !! 1988 !! 1990 !! 1992 !! 1994 !! 1996 !! 1998 !! 2000 !! 2002 !! 2004 !! 2006 !! 2008 !! 2010 !! 2012 !! 2014
|-
! Külvipind,<br>km²
|2688||2718||2398||2730||2910||2637||2682||2179||1480||1668||1651||1299||1270||1415||1357||1038||1087||1256
|-
! Kogusaak,<br><small>tuhat tonni</small>
|574,1||630,1||620,1||610,8||303,7||599,9||300,8||339,5||317,1||272,8||347,5||249,4||292,9||301,4||346,2||252,7||340,3||457,5
|}
 
== Kasutamine ==
 
Odrateradest valmistatakse tavaliselt [[tang]]usid, [[kruup]]e ja [[jahu]]. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt [[puder|putru]]. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat [[odrakarask]]it. Enne [[kohviuba]]de laiemat levikut valmistati sageli odrast [[viljakohv]]i. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja [[verivorst]]ide ning [[kama]] valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete [[Tainas|tainasse]]. [[Leib|Leiva]]küpsetuseks on väärtuslikumad [[tärklis]]erikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odra[[linnased|linnaseid]], linnaseekstrakti, [[õlu]]t jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt [[siga]]dele.<ref name="maailm" />
 
=== Toiteväärtus ja biokeemiline koostis ===
 
Keedetud odrakruupide (lisanditeta) toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites.
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="toit" />
155. rida ⟶ 69. rida:
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Aminohapped]]<ref name="toit" />
! Aminohape !! Väärtus <br>100 g kohta
|-
| [[Glutamiinhape]] || 591 mg
|-
| [[Proliin]] || 269 mg
|-
| [[Leutsiin]] || 154 mg
|-
| [[Aspartaamhape]] || 141 mg
|-
| [[Fenüülalaniin]] || 127 mg
|-
|| [[Arginiin]] || 113 mg
|-
| [[Valiin]] || 111 mg
|-
| [[Seriin]] || 95 mg
|-
| [[Alaniin]] || 88 mg
|-
| [[Lüsiin]] || 84 mg
|-
| [[Isoleutsiin]] || 83 mg
|-
| [[Glütsiin]] || 82 mg
|-
| [[Treoniin]] || 77 mg
|-
| [[Türosiin]] || 65 mg
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Oder"