Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Eesti Kirjandusmuuseum''' (lühend '''EKM''') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riigi [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule ([[folkloristika]]) teaduslikke [[arhiiv]]e ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.<ref> [https://www.riigiteataja.ee/akt/107032017012 Eesti Kirjandusmuuseumi põhimäärus] Riigi Teataja (vaadatud 29.10.2017) </ref>
 
Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutses aastail 2001-20072001–2007 Eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus ja tegusteb [[Eesti teaduse tippkeskused|Eesti-uuringute Tippkeskus]],<ref>[https://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute tippkeskus] (vaadatud 29.10.2017)</ref> mille uurimisrühmades osalevad teadustöötajad ja doktorandid Eesti Kirjandusmuuseumist, [[Tartu Ülikool]]i humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudist]], [[Tallinna Ülikool]]ist, [[Eesti Muusikaakadeemia]]st ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist.
 
Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb [[EKM Teaduskirjastus]] (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised). Mitmed olulised EKM Teaduskirjastuse väljaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides.<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/ EKM Teaduskirjastus] (vaadatud 29.10.2017) </ref>
1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakonnad, kuid alates 2014. aastast [[Etnomusikoloogia osakond]]a EKMis enam ei eksisteeri.
 
Aastatel 2001-20072001–2007 töötas Eesti Kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus "[[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/tippkeskus/ Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus] (vaadatud 25.02.2018)</ref>
 
2016-20232016–2023 töötab Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel "[[Eesti-Uuringute Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/CEES Eesti-Uuringute Tippkeskus] (vaadatud 25.02.2018)</ref>
 
2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 29.10.2017)</ref>
Foto: Lilian Lukka]]
 
Eesti Rahva Muuseumi loomisel 14. aprillil 1909. aastal nähti muuseumi ühe põhiülesandena raamatukogu rajamist, mille ülesandeks on koguda trükiseid sellises ulatuses, mis võimaldaks eestlaste ja nende maa teaduslikku uurimist. Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimehe Oskar Kallase eestvõttel moodustati Eesti Rahva Muuseumi juurde raamatukogu, mille nurgakiviks sai Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt muuseumile üle antud raamatukogu (rajatud 1883. aastal toonase üliõpilase Oskar Kallase initsiatiivil, milles sisaldus ligi 10. 000 köidet). 1919. aastast 1940. aasta sügiseni tegutseti Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukoguna rahvusraamatukogu staatuses.
 
Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonna uurijate saalis on vastavalt säilituseksemplari seadusele loodud [[autoriseeritud töökoht]]. Autoriseeritud töökohal on tagatud juurdepääs ainult aadressidele: www.digar.ee, dea.digar.ee, www.ester.ee, ise.elnet.ee, ja sso.nlib.ee. Autoriseeritud töökohal saab teha otsinguid e-kataloogis ESTER ja artiklite andmebaasis ISE, lugeda jooksvalt ilmunud ajalehti ja ajakirju, säilituseksemplarina laekunud e-raamatuid ning säilituseksemplariks loovutatud algmaterjale. Samuti on võimalik kuulata ka juurdepääsupiirangutega helifaile ning lugeda kõiki juurdepääsupiirangutega tekste, mis asuvad digitaalarhiivis DIGAR. Autoriseeritud töökohal puudub võrguühendus ja väljatrüki tegemise võimalus ning keelatud on materjalide pildistamine ja filmimine.
Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) asutati 6. aprillil 1929. aastal, mil ühendati Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi käsikirjalised kogud.
EKLA peamisteks ülesanneteks on kultuurilooliselt oluliste käsikirjaliste allikmaterjalide, fotode, kunstiteoste ja audiovisuaalse ainese kogumine, korrastamine, säilitamine ning uurijatele kättesaadavaks tegemine.
Arhiivis on 402 [[käsikiri|käsikirjalist]] fondi, mis enamasti on personaalkogud (Fr. R. Kreutzwald, Fr. Tuglas, B. Alver, J. Aavik, B. Kangro, M. Under ja A. Adson, H. Kiik jt ), kuid on ka asutuste ja organisatsioonide fonde (Eesti Kirjameeste Selts, "Vanemuine", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Eesti Komitee, kirjastused jm).
 
Fotokogusid on 241, säilikute üldarvuga cau 280 000, neist digitaalseid pildistusi on umbes 40 000.
Arvukalt on vanemaid fotosid 19. sajandi teisest poolest (vt ka V. Asmer "Esimestest piltnikest Eestimaal ja ..." EKM 1996. a aastaraamatus).
 
{{Vaata|Eesti Rahvaluule Arhiiv}}
 
Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) on aastal 1927 [[Eesti Rahva Muuseum]]i juurde asutatud [[folkloor]]i kesk[[arhiiv]].<ref>[http://www.folklore.ee/era/ava.htm Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv] (vaadatud 29.10.2017)</ref> ERA ülesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtuste võimalikult mitmekülgne jäädvustamine, säilitamine ja kogutu kättesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring kõrg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvõsa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliõpilasi jt huvilisi.
ERA ülesandeks on mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtuste võimalikult mitmekülgne jäädvustamine, säilitamine ja kogutu kättesaadavaks tegemine. Selle juurde kuulub orgaaniliselt materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus. Arhiiv on peale folkloristide uurimisbaasiks filoloogidele, etnoloogidele, ajaloolastele, sotsioloogidele jpt. ERA materjale kasutab lai ring kõrg- ja rahvakultuuri loojaid, suguvõsa- ja kodu-uurijaid, pedagooge, kooliõpilasi jt. huvilisi.
 
Folkloorimaterjale on Eestis järjepidevalt kogutud ligi kahe sajandi vältel, selle tulemusena haldab ERA 1,4 miljoni leheküljelist [[käsikiri|käsikirjalist]] kogu, fotokogu 31 000 fotoga ning heli- ja videokogu, milles on üle 165 000 pala heli- ja videolindistusi. ERA kogude sisu vastab folkloori mõistele kõige laiemas tähenduses, esindades mitte üksnes kitsamalt suulist kunstiloomingut, vaid vaimse rahvakultuuri kõikvõimalikke valdkondi. Lisaks eesti rahvaluule kogudele sisaldab arhiiv Eestis elanud või elavate rahvusvähemuste folkloorikogusid, samuti on ulatuslikud ning maailma mastaapides unikaalsed sugulasrahvastelt talletatud materjalid.
 
== Andmebaasid ==
Emaili-ühendusMeiliühendus rajati teadlaste eestvõtmisel 1993. aastal, peamine osa arvutivõrgust ja töökohtadest kirjandusteadlastele, nn Kirmusvõrk ja folklorostidele taas avatud projekti konkursside ja teadlasinitsiatiiviga 1995. Selle ja paari järgneva aastaga rajati peamiselt teadusgrantide abiga kohtvõrk, serverid, alustati IT rakendamist teadustöös, alögasalgas digitaalsete korpuste rajamine.
Tänaseks on EKMis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/andmebaasid.html Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid] (vaadatud 03.10.2017)</ref><ref>[http://www.folklore.ee/ebaas/ Folklore.ee andmebaasid](vaadatud 03.10.2017)</ref> 2016. aasta seisuga oli EKMi digitaalsete andmebaaside maht 65 TB, mida tahetakse 2020. aastaks projekti "EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks" (ASTRA) käigus suurendada 130 TBni.<ref> [http://www.kirmus.ee/est/teenused/digihumanitaaria.html EKMi arendamine rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks] (vaadatud 29.10.2017)</ref>
Andmebaasid on väga erinevas suuruses ja tehniliste lahendustega, samuti on need loodud väga erinevatel aegadel: 90ndatest alates tänapäevani. Näiteks 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 29.10.2017)</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref> [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/ ISIK](vaadatud 29.10.2017)</ref> Leidub lihtsaid veebiväljaandeid ning ka keerukama struktuuriga andmekogusid nagu [http://krzwlive.kirmus.ee/ Kreutzwaldi sajand]. Sisu on nii digiteeritud kui ka tekstistatud kujul, samuti on pilte, heli, videoid. Kirjed on varustatud põhjalike metaandmetega, näiteks aeg, koht, tegija.
[[Pilt:ELM-4 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum klaasgalerii.
Foto: Alar Madisson (EKM).]]
1940. – 1945. aastal1940–1945 oli [[Mart Lepik]] Riikliku Kirjandusmuuseumi esimees (november 1940 – 19. veebruar 1945).
 
1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks [[Richard Viidalepp]] (1. juuli 1945).
 
1945. – 1951. aastal1945–1951 juhtis Kirjandusmuuseumi [[Alice Habermann]] (15. september 1945 – 22. veebruar 1951).
 
1951. – 19521951–1952. aastail tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor [[Heinrich Tobias]] (22. veebruar 1951 – 1. august 1952).
 
1952. – 1954. aastal1952–1954 oli direktor [[Salme Lõhmus]] (1. august 1952 – 3. märts 1954).
 
1954. – 1989. aastal1954–1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor [[Eduard Ertis]] (24. veebruar 1954 – 20.detsember 1989).
 
1990. – 1993. aastal1990–1993 oli Kirjandusmuuseumi direktor [[Peeter Olesk]] (20.detsember 1989 – 1993)
 
1993. – 1995. aastal1993–1995 täitis direktori kohuseid [[Rutt Hinrikus]] (oktoober 1993 – märts 1995).
 
1995. – 2005. aastal1995–2005 oli kahelkaks järjestikkuselametiaega ametiajaljärjest direktor [[Krista Aru]].
 
2005. – 2015. aastal2005–2015 oli Kirjandusmuuseumi direktor [[Janika Kronberg]] (1. juuni 2005 – 30. juuni 2015).
 
1. juulist 2015 on Eesti Kirjandusmuuseumi direktor [[Urmas Sutrop]].