Redaktsioon: 7. oktoober 2018, kell 13:51 redigeeri 85.253.227.73 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. oktoober 2018, kell 15:47 redigeeri eemalda 85.253.227.73 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: Vihma peamine tekkimise põhjus on [[õhuniiskus]]e liikumine ruumis (kolmemõõtmelistes) temperatuuri- ja niiskuskontrasti tsoonides, mida tuntakse [[atmosfäärifront]]ide nime all. Kui on piisavalt niiskust, mis tõuseb õhuvooluga ülespoole, tekib [[konvektsioon]]ipilvedest nagu [[rünksajupilv]]ed (''cumulonimbus''; [[äike]]sepilved) sadu, mis võib moodustada kitsaid vihmasaju ribasid. Mägedes võib tihe sadu tekkida paikades, kus tuulega surutav, mööda mäekülge ~~tõusev~~ ~~õhuvool~~tõusma sunnitud õhumass mäeaheliku samal tuulepealsel küljel vabaneb adiabaatilise jahenemise tõttu kondensatsioonikõrgusel küllastavast niiskusest, niiskus õhus [[kondensatsioon\|kondenseerub]] ja ~~langeb~~sajab enne mäeharja ületamist vihmana mäenõlvadele. Mägede tuulealustel aladel on õhk kuiv, kuna allanõlva langev õhuvool soojeneb juba kuiv[[adiabaat]]iliselt ([[föön]]). [[Mussoon]]e põhjustava [[intertroopiline konvergentsitsoon\|intertroopilise konvergentsitsooni]] liikumine toob [[savann]]idesse [[vihmahooaeg\|vihmahooaja]]. Suuremas osas maailmas on vihm peamine [[Magevesi\|magevee]]allikas, mis loob eluks vajalikud tingimused mitmesugustele [[ökosüsteem]]idele, annab vett [[hüdroelektrijaam]]adele ja [[niisutus]]süsteemidele. Vihma hulka mõõdetakse [[sadememõõtja]]ga, seda hinnatakse aktiivselt [[ilmaradar]]ite ja passiivselt [[ilmasatelliit]]ide abil. [[File:Vihm Osula küla talivilja põllul.jpg\|thumb\|Vihm [[Osula]] küla [[talivili\|talivilja]] põllul [[Võru maakond\|Võru maakonnas]]]] [[Linna soojussaar\|Linnade ~~soojussaarte~~sooajussaarte]] efekt suurendab nii sademete hulka kui ka saju intensiivsust linnadest allatuult. [[Kliima soojenemine]] muudab kogu maailma tavapäraseid sajutingimusi, põhjustades niiskemat ilma [[Põhja-Ameerika]] idaosas ja kuivust [[troopika]]s. Sademed on üks põhikomponente looduslikus [[veeringlus]]es ning tekitab enamiku planeedi [[puhas vesi\|puhta vee]] varudest. Maailma keskmine aastane [[sademete hulk]] on 990 mm. [[Kliima]]klassifikatsioonisüsteemid nagu [[Köppeni kliimaklassifikatsioonisüsteem]] kasutavad keskmist aastast sademete hulka eri [[kliimarežiim]]ide eristamiseks. Maa kõige kuivem [[kontinent]] on [[Antarktis]]. Vihma on täheldatud või oletatakse ka teistel planeetidel, kus see koosneb vee asemel [[Raud\|metaan]]ist, [[Raud\|rauast]], [[neoon]]ist või [[Väävelhape\|väävelhappest]]. [[Pilt:~~Vihm~~Regnbyge.jpg\|pisi\|~~Vihm~~Rünksajupilvest sajab hoogvihma]] ~~[[Pilt:Rainy night in Tallinn.jpg\|pisi\|Vihmapiisad aknaklaasil]]~~ Eesti vihmakestusrekord pärineb [[1996]]. aastast, kui [[Väike-Maarja]]s sadas 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest.

Vihm: erinevus redaktsioonide vahel