Erinevus lehekülje "Läänegoodid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Läänegootide, kes olid pikka aega kinni arianismis, ja nende katoliiklike alamate vahel Hispaanias oli religioosne lõhe. Ibeeria läänegoodid jäid ariaanideks aastani 589.
 
Poolsaare katoliikliku rahvastiku hulgas olid ka sügavad sektantlikud lõhed. [[Askees|Askeet]] [[Priscillianus]] surmati [[Märter|märtrina]] ortodokssete katoliiklike jõudude poolt aastal 385, enne läänegootide perioodi, ning tagakiusamine jätkus järgnevates põlvedes, kuni "priscilliaanidest" [[Hereesia|ketserid]] olid välja juuritud. Paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] pontifikaadi päris alguses aastatel 444–447 saatis [[Astorga piiskopkond|Astorga piiskop]] Turribius [[Leóni provints|Leónist]] Rooma memorandumi, hoiatades, et priscilliaanlus ei olnud kaugeltki surnud, teatades, et tema arvukate toetajate hulgas oli isegi piiskoppe, ja küsides [[Püha Tool|Pühalt Toolilt]] abi. Vahemaa oli 5. sajandil ületamatu. Siiski Leo sekkus, saates hulga ettepanekuid, millele iga piiskop pidi alla kirjutama: kõik kirjutasid. Kuid kui priscilliaanidest piiskopid kartsid oma kohtadest ilmajäämist, oli kristlike kogukondade kirglikum osa Ibeerias[[Ibeeria]]s rahulolematu palju ortodokssema hierarhia pärast ja tervitas tolerantseid ariaanidest läänegoote. Läänegoodid ei tahtnud sekkuda katoliiklaste asjadesse, kuid huvitatud väärikusest ja avalikust korrast.
 
Ariaanidest läänegoodid ei talunud üldiselt [[judaism]]i ja selle pooldajaid, traditsioon, mis säilis läänegootide-järgses [[Septimania]]s, ilmestades [[Ferréol d'Uzès|Uzèsi piiskopi Ferréoli]] (suri 581) karjääri. Juudi kogukonnad õitsesid siin Rooma riigi ajal ja hiljem mõningal määral kristlike ortodokside ([[Bütsants]]i) valitsemise ajal, kuid läänegootide kuningate võimu all järgiti rooma katoliku kiriku süstemaatilise anti-semitismi poliitikat. Järgnevad kuninglikud [[Toledo kirikukogudkirikukogu]]d, tõrjudes kõrvale ortodokssete[[Ortodoksia|ortodok]]ssete kristlaste poliitika, kas otsustasid juute sunniviisiliselt ristida või keelasid ümberlõikamise, judaismi[[judaism]]i riitused ning sabati[[sabat]]i ja pidustuste järgimise. Läbi kogu 7. sajandi juute piitsutati, hukati, nende vara konfiskeeriti, neile pandi peale hävitavad maksud, neile keelati kauplemine ja aeg-ajalt lohistati neid ristimiskivi juurde. Paljud olid sunnitud kristlusse astuma, kuid jätkasid eraviisiliselt judaismiseaduste järgimist.
 
Aastal 589 pööras kuningas [[Rekkared]] oma rahva katoliiklusse. Läänegootide kuningate katoliiklusse pöördumisega suurenes katoliiklike piiskoppide võim, kuni [[Neljas Toledo kirikukogu|neljandal Toledo kirikukogul]] aastal 633 võtsid nad endile aadlike õiguse valida kuningas kuningliku perekonna seast. Läänegootide poolne juutide tagakiusamine algas pärast läänegootide kuninga [[Rekkared]]i katoliiklusse pöördumist. Aastal 633 kuulutas sama katoliiklike piiskoppide [[sinod]], mis usurpeeris läänegootide aadlike õiguse kuninga valimist kinnitada, et kõik juudid tuleb [[Ristimine|ristida]].
**[[Oppas]] (712), võib-olla opositsioonis Roderichi ja Agila II
*[[Ardo (kuningas)|Ardo]] (714–721), ainult Narbonensises
{{commonskat|Visigoths}}
 
==Viited==
{{viited}}
63 802

muudatust