Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida:
 
== Eesti NSV õiguslik olemus ==
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt [[suveräänne riik]], kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus<ref name="AoXxN" />. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti 1940. aastal okupeerinud ja seejärel enda koosseisu liitnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid [[anneksioon|õigusvastase annekteerimisena]]. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] liitmist Nõukogude Liiduga. See andis tuge Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttele, mis toetub arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi ''[[de jure]]'', vaatamata ''[[de facto]]'' annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtub arvestatav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riiki aastail 1940–1991 ([[Stimsoni doktriin]]). [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sel ajavahemikul avaldatud maakaartide [[Balti riigid|Balti riike]] käsitlevatel lehekülgedel oli näiteks järgmine märge: "Ameerika Ühendriikide valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal."
 
== Eesti NSV sümbolid ==
20. rida:
 
== Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused ==
Eesti NSV tekkimise kohta on olemas kaks vastandlikku poliitilist käsitlust: [[Moskva]] käsitlus ja demokraatlike riikide käsitlus. Teadaolevalt [[okupatsioon|okupeeris]] [[Nõukogude Liit]] [[ultimaatum]]iga ähvardades 17. juunil 1940 ligi 100 000 [[Punaarmee]] sõjaväelasega Eesti Vabariigi territooriumi, korraldas 21. juunil 1940 [[juunipööre|riigipöörde]] ja annekteeris sellega Eesti Vabariigi 6. augustil 1940 Nõukogude Liiduga. Sellele vastandub Nõukogude Liidu käsitlus, mille kohaselt toimus Eestis [[juunipööre|rahvademokraatlik ülestõus]] ja kuulutati välja Eesti NSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samu sündmusi erinevate poliitiliste vaatenurkade alt.
 
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis}}
282. rida:
1975. aastal oli viiendik Eesti NSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964. aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960. aastal töötas põllumajanduses 25,4% töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8%.
 
Oluline oli [[elektrifitseerimine]] ja [[1951]]. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960. aastate algul ühendati [[Venemaa]]ga. [[1966]]. aastal valmis [[Balti Soojuselektrijaam]] ja 1973. aastal [[Eesti Elektrijaam]]. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sovhoosidest[[sovhoos]]idest ja [[1964]]. aastal olid kõik majandid elektrifitseeritud, mille poolest Eesti NSV oli Nõukogude Liidus esikohal.
 
[[1950]]. aastal valmis [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadi]] väävelhappe ja superfosfaaditsehh, [[1955]]. aastal [[Narva mööblivabrik]], [[1958]]. aastal asutati esimene [[sõjatööstus]]liku kallakuga [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]] jne.