Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
== Eesti NSV õiguslik olemus ==
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt [[suveräänne riik]], kuid tegelikult sellel iseseisvus puudus<ref name="AoXxN" />. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti 1940. aastal okupeerinud ja seejärel enda koosseisu liitnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid [[anneksioon|
== Eesti NSV sümbolid ==
20. rida:
== Eesti NSV loomise poliitilised käsitlused ==
Eesti NSV tekkimise kohta on olemas kaks vastandlikku poliitilist käsitlust: [[Moskva]] käsitlus ja demokraatlike riikide käsitlus. Teadaolevalt [[okupatsioon|okupeeris]] [[Nõukogude Liit]] [[ultimaatum]]iga ähvardades 17. juunil 1940 ligi 100 000 [[Punaarmee]] sõjaväelasega Eesti Vabariigi territooriumi, korraldas 21. juunil 1940 [[juunipööre|riigipöörde]] ja annekteeris sellega Eesti Vabariigi 6. augustil 1940
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis}}
282. rida:
1975. aastal oli viiendik Eesti NSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964. aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960. aastal töötas põllumajanduses 25,4% töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8%.
Oluline oli [[elektrifitseerimine]] ja [[1951]]. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960. aastate algul ühendati [[Venemaa]]ga. [[1966]]. aastal valmis [[Balti Soojuselektrijaam]] ja 1973. aastal [[Eesti Elektrijaam]]. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86%
[[1950]]. aastal valmis [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadi]] väävelhappe ja superfosfaaditsehh, [[1955]]. aastal [[Narva mööblivabrik]], [[1958]]. aastal asutati esimene [[sõjatööstus]]liku kallakuga [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]] jne.
|