Musica enchiriadis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
[[Keskaja muusika|Keskaja muusik]]as kaua kasutusel olnud tõekspidamiste kohaselt tulevad ses teoses kõrvalhäälte loomisel kõne alla vaid teatud [[Intervall (muusika)|intervall]]id ja hääle liikumismustrid. Intervallid ja liitintervallid kahe oktaavi piires on märgitud joonisele leheküljel 7r (Bambergi käsikirjas Msc Class 9), nimede all ''diapente'' (kvint), ''diatessaron'' (kvart) ja ''diapason'' (oktaav)<ref>[https://zendsbb.digitale-sammlungen.de/~db/0000/sbb00000080/images/index.html?id=00000080&fip=193.40.120.74&no=17&seite=17&signatur=Msc.Class.9 Käsikiri Msc Class 9, lk 7r]</ref>. "Musica enchiriadis" kirjeldab [[paralleelorganum]]i variante, kus hääled liiguvad paralleelselt, üks teisest [[Kvint|kvindi]] või [[Kvart|kvardi]] võrra madalamal, või võivad dubleerida teineteist [[oktaav]]is. Teisi intervalle traktaat [[konsonants]]ideks ei pea ja ei käsitle.<br>
 
Teine meetod, mille "Musica enchiriadis" organumi laulmiseks mitmel häälel välja pakub, on järgmine: hääled alustavad samal helikõrgusel[[helikõrgus]]el, ja alumine hääl jääb paigale, kuni ülemine on jõudnud temast kvint või kvart kõrgemale, ning alustab siis ülemise häälega paralleelset liikumist. Laulu lõpetamisel liiguvad hääled taas kokku (''occursus'') ning lõpetavad samal toonil.<br>
 
Tegemist pole niivõrd kompositsioonivõtetega[[Kompositsiooniõpetus|kompositsioon]]ivõtetega kuivõrd näpunäidetega lauljale musitseerimise käigus [[Improviseerimine|improviseerimiseks]].
 
== Notatsioon ==