Musica enchiriadis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
 
== Mitmehäälsuse tekitamise viisid ja intervallid ==
[[Keskaja muusika|Keskaja muusik]]as kaua kasutusel olnud tõekspidamiste kohaselt tulevad ses teoses kõrvalhäälte loomisel kõne alla vaid teatud [[Intervall (muusika)|intervall]]id ja hääle liikumismustrid. "Musica enchiriadis" kirjeldab kaht [[paralleelorganum]]i varianti, kvint- ja kvartorganumi. See tähendab, et hääled liiguvad neis paralleelselt, üks teisest [[Kvint|kvindi]] või [[Kvart|kvardi]] võrra madalamal, või võivad dubleerida teineteist [[oktaav]]is. Intervallid ja liitintervallid kahe oktaavi piires on märgitud joonisele leheküljel 7r, nimede all ''diapente'' (kvint), ''diatessaron'' (kvart) ja ''diapason'' (oktaav)<ref>https://zendsbb.digitale-sammlungen.de/~db/0000/sbb00000080/images/index.html?id=00000080&fip=193.40.120.74&no=17&seite=17&signatur=Msc.Class.9</ref>. "Musica enchiriadis" kirjeldab kaht [[paralleelorganum]]i varianti, kvint- ja kvartorganumi. See tähendab, et hääled liiguvad neis paralleelselt, üks teisest [[Kvint|kvindi]] või [[Kvart|kvardi]] võrra madalamal, või võivad dubleerida teineteist [[oktaav]]is.<br>
 
Teine meetod, mille pakub välja "Musica enchiriadis", on järgmine: hääled alustavad samast noodist, ja alumine hääl jääb paigale, kuni ülemine on jõudnud temast kvint või kvart kõrgemale, ning alustab siis ülemise häälega paralleelset liikumist. Laulu lõpetamisel liiguvad hääled taas kokku (''occursus'') ning lõpetavad samal noodil.<br>