Aristophanes Byzantionist: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Kui tonaalne arhailine ja klassikaline kreeka keel asendus koinee rõhusüsteemiga, lõi Aristophanes rõhumärkide süsteemi tähistamaks kreeka keele hääldamist. See oli ka periood, mil kreeka keel, Aleksandria vallutuste tulemusel, sai Vahemere idapiirkonnas suhtluskeeleks (lingua franca), vahetades välja semiidi keeled. Rõhud loodi, et aidata kaasa vanemate kreekakeelesete teoste hääldamisele.
U. 200 e. m. a. leiutas Aristophanes ka kirjavahemärkide süsteemi, mis oli üks esimesi. Üksikud punktid (θέσεις, ld. distinctiones) eraldasid värsse (kolomeetria) ning näitasid, kui suur hingetõmme tuleb võtta, et valjult lugedes saaks lõpetada iga tekstikatkendi (ega osutanud grammatikareeglite järgmisiele, mida hakati rakendama kirjavahemärkide puhul alles 1000 aastat hiljem). Lühikesi tekstilõike (komma) märgiti stigmḕ mésē (στιγμὴ μέση) abil, ehk punktiga rea keskel (•). See on tänapäevase kirjavahemärgi, koma, ja selle nime eelkäija. Pikemaid tekstilõike (koolon) tähistati hypostigmḗ (ὑποστιγμή) abil, ehk punktiga teksti allääres (.), sarnaselt tänapäeva koolonile või semikoolonile. Pikkade pauside (periood) märkimiseks oli kasutusel stigmḕ teleía (στιγμὴ τελεία), punkt teksti ülemisel äärel (•)<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20060902185038/http:/www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Reading Before Punctuation] [https://web.archive.org/web/20060902185038/http://www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Archived] September 2, 2006, at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine]]. — Introduction to Latin Literature handout, [[:en:Haverford_College|Haverford College]]</ref><ref name=":2">[https://archive.is/20050308135347/http:/www.completetranslation.com/punctuation.htm History of Punctuation]</ref><ref name=":3">
Leksikograafina koostas Aristophanes Byzantionsit kogumiku arhailistest ja ebaharilikest sõnadest. Ta suri Aleksandrias u. 185/180 e. m. a. Aristophanese õpilasteks olid Aristarchos Samothrakest, Kallistratos ja võib- olla ka Agallis.
| |||