Musica enchiriadis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
'''"Musica enchiriadis"''' on [[9. sajand]]il kirjutatud [[Käsikiri|käsikirjaline]] [[Muusikateooria|muusikateoreetiline]] [[traktaat]] [[organum]]i laulmisest, st [[Mitmehäälsus|mitmehäälsest]] laulust. See käsiraamat on mitmehäälsuse varaseim käsitlus õhtumaade muusikaloos ja mõeldud andma praktilisi juhiseid ja õpetusi [[Klooster|kloostri]]kooris laulmiseks, et lauljad oskaks [[gregooriuse koraal]]i [[meloodia]]le tuginedes üles ehitada teisi hääli mitmehäälse muusika saavutamiseks.<br>
 
Traktaadi autorlus on vanemas kirjanduses omistatud [[Hucbald]]i nimelisele mungale (ca 840–930), uuemad uurimused on selle hüpoteesi üksmeelselt ümber lükanud. Üheks autoriks on peetud ka [[Cluny klooster|Cluny]] abti [[Cluny Odo|Odo]]t (879–942). Tõenäolisem on, et traktaat kirjutati aasta 900 paiku [[Werden]]i kloostris: kaks juba 10. sajandist pärinevat ümberkirjutust nimetavad koostajaks Werdeni abti [[Hoger]]i (srn 906), kes juhtis kloostrit aastail 898–902. Werdenist on pärit vanim tuntud katkend sest käsikirjast (Düsseldorf, Universitäts- und Landesbibliothek,käsikiri K3:H3 [[Düsseldorfi ülikool]]i raamatukogus) ja seal on kirjutatud praegu [[Bamberg]]i raamatukogus asuv 10. sajandi käsikiri (Bamberg, Staatsbibliothek,käsikiri Var. 1, Bamberg, Staatsbibliothek).<br>
 
"Musica enchiriadis" on olnud üle kogu Euroopa kasutatud teos, sellest on teada sadu koopiaid (koos kommenteeriva tekstiga "Scolica enchiriadis" ja [[Boethius]]e teosega "De institutione musica"), mis vastab teose loomise oletatavale eesmärgile: anda välja kergesti kasutatav mitmehäälse laulu käsiraamat.