Aristophanes Byzantionist: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Aristophanes Byzantionist''' (kreeka keeles: Ἀριστοφάνης ὁ Βυζάντιος; u. 257- 185/180 e. m. a.) oli hellenismiaja kreeka õpetlane, kriitik ja grammatik...'
 
1. rida:
'''Aristophanes Byzantionist''' (kreeka keeles: Ἀριστοφάνης ὁ Βυζάντιος; u. 257- 185/180 e. m. a.) oli hellenismiaja kreeka õpetlane, kriitik ja grammatik. Eriliselt tunnustatud on ta uurimistöö eest Homerose teostega, aga ka teiste klassikaliste autoritega nagu Pindaros ja Hesiodos. Aristophanes sündis u 257 e. m. a. Byzantionis, kuid üsna varsti kolis Aleksandriasse ning õppis Zenodotose, Kallimachose ja Dionysios Iambose käe all. 60-aastasena päris Aristophanes Eratosthenoselt Aleksandria raamatukogu juhataja koha.
 
Aristophanes oli esimene, kes väitis, et Cheironi õpetused ei ole Hesiodose teos.<supref name=":0">1H. G. Evelyn-White, tlk. Hesiod II: The Homeric Hymns and Homerica ([[:en:Loeb_Classical_Library|Loeb Classical Library]] 503), 2nd ed. 1936 fr. </supref>
 
Kui tonaalne arhailine ja klassikaline kreeka keel asendus koinee rõhusüsteemiga, lõi Aristophanes rõhumärkide süsteemi tähistamaks kreeka keele hääldamist. See oli ka periood, mil kreeka keel, Aleksandria vallutuste tulemusel, sai Vahemere idapiirkonnas suhtluskeeleks (lingua franca), vahetades välja semiidi keeled. Rõhud loodi, et aidata kaasa vanemate kreekakeelesete teoste hääldamisele.
 
U. 200 e. m. a. leiutas Aristophanes ka kirjavahemärkide süsteemi, mis oli üks esimesi. Üksikud punktid (θέσεις, ld. distinctiones) eraldasid värsse (kolomeetria) ning näitasid, kui suur hingetõmme tuleb võtta, et valjult lugedes saaks lõpetada iga tekstikatkendi (ega osutanud grammatikareeglite järgmisiele, mida hakati rakendama kirjavahemärkide puhul alles 1000 aastat hiljem). Lühikesi tekstilõike (komma) märgiti stigmḕ mésē (στιγμὴ μέση) abil, ehk punktiga rea keskel (•). See on tänapäevase kirjavahemärgi, koma, ja selle nime eelkäija. Pikemaid tekstilõike (koolon) tähistati hypostigmḗ (ὑποστιγμή) abil, ehk punktiga teksti allääres (.), sarnaselt tänapäeva koolonile või semikoolonile. Pikkade pauside (periood) märkimiseks oli kasutusel stigmḕ teleía (στιγμὴ τελεία), punkt teksti ülemisel äärel (•)<supref name=":1">[https://web.archive.org/web/20060902185038/http:/www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Reading Before Punctuation] [https://web.archive.org/web/20060902185038/http://www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Archived] September 2, 2006, at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine]]. — Introduction to Latin Literature handout, [[:en:Haverford_College|Haverford College]]</supref><supref name=":2">3[https://archive.is/20050308135347/http:/www.completetranslation.com/punctuation.htm History of Punctuation]</supref><supref name=":3">4[https://archive.is/20050308135347/http:/www.completetranslation.com/punctuation.htm Bliss, Robert. "][https://web.archive.org/web/20021128183413/http:/www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/1994/11/xt94d11m.asp Points to Ponder]". Software Technology Support Center. Archived from the original on 28 November 2002. Retrieved 18 April 2013</supref>
 
Leksikograafina koostas Aristophanes Byzantionsit kogumiku arhailistest ja ebaharilikest sõnadest. Ta suri Aleksandrias u. 185/180 e. m. a. Aristophanese õpilasteks olid Aristarchos Samothrakest, Kallistratos ja võib- olla ka Agallis.
 
Ainus, mis on säilinud Aristophanese mahukatest kirjutistest, on mõned katkendid tsitaadina kirjandusloolistes kommentaarides (scholia), hilisemate kirjanike hinnangud, mõned arutlused kreeka draama teemal ning osa erialasõnastikust.<supref name=":4">5Bliss, Robert. "[https://web.archive.org/web/20021128183413/http:/www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/1994/11/xt94d11m.asp Points to Ponder]". Software Technology Support Center. Archived from the original on 28 November 2002. Retrieved 18 April 2013</supref> Kõige hilisem väljaanne säilinud fragmentidest on Willian J. Slateri toimetatud<supref name=":5">6Aristophanis Byzantii fragmenta, Berlin: Walter de Gruyter, 1986. allikad</supref>
 
== Vaata ka ==
18. rida:
[[:en:Lille_Stesichorus|Stesichorose Lille'i papüüros]]
 
== Viited: ==
1<ref name=":0" />. H. G. Evelyn-White, tlk. Hesiod II: The Homeric Hymns and Homerica ([[:en:Loeb_Classical_Library|Loeb Classical Library]] 503), 2nd ed. 1936 fr.
 
2.<ref name=":1" /> [https://web.archive.org/web/20060902185038/http:/www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Reading Before Punctuation] [https://web.archive.org/web/20060902185038/http://www.haverford.edu/classics/courses/2006S/lat101/handouts/no_spaces_aeneid.pdf Archived] September 2, 2006, at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine]]. — Introduction to Latin Literature handout, [[:en:Haverford_College|Haverford College]]
 
3.<ref name=":2" /> [https://archive.is/20050308135347/http:/www.completetranslation.com/punctuation.htm History of Punctuation]
 
4.<ref name=":3" /> Bliss, Robert. "[https://web.archive.org/web/20021128183413/http:/www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/1994/11/xt94d11m.asp Points to Ponder]". Software Technology Support Center. Archived from the original on 28 November 2002. Retrieved 18 April 2013
 
<ref name=":4" /> Bliss, Robert. "[https://web.archive.org/web/20021128183413/http:/www.stsc.hill.af.mil/crosstalk/1994/11/xt94d11m.asp Points to Ponder]". Software Technology Support Center. Archived from the original on 28 November 2002. Retrieved 18 April 2013
5. Beach, Frederick Converse (1912). [https://books.google.ee/books?id=8pxRAAAAYAAJ&pg=PT55&lpg=PT55&dq=Are+there+any+complete+extant+writings+of+Aristophanes+of+Byzantium%3F&source=bl&ots=oVpJBTV8B3&sig=KmlJF8JGbz0sRFCOAwQbIOX7FbU&hl=en&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=Aristophanes%20of%20Byzantium&f=false The Americana: A Universal Reference Library]. 2. New York City, New York: Scientific American Compiling Department. Retrieved 21 July 2017.
 
6.<ref name=":5" /> Aristophanis Byzantii fragmenta, Berlin: Walter de Gruyter, 1986.
allikad