Musica enchiriadis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
'''''"Musica enchiriadis"''''' on [[9. sajand]]il kirjutatud [[Muusikateooria|muusikateoreetiline]] [[traktaat]] [[organum]]i laulmisest, st [[Mitmehäälsus|mitmehäälsest]] laulust. See käsiraamat on mitmehäälsuse varaseim käsitlus õhtumaade muusikaloos ja mõeldud andma praktilisi juhiseid ja õpetusi [[Klooster|kloostri]]kooris laulmiseks, et lauljad oskaks [[gregooriuse koraal]]i [[meloodia]]le tuginedes üles ehitada teisi hääli mitmehäälse muusika saavutamiseks.<br>
 
Traktaadi autorlus on vanemas kirjanduses omistatud Hucbaldi nimelisele mungale (ca 840–930), uuemad uurimused on selle hüpoteesi üksmeelselt ümber lükanud. Üheks autoriks on peetud ka [[Cluny klooster|Cluny]] abti [[Cluny Odo|Odo]]t (879–942). Tõenäolisem on, et traktaat kirjutati aasta 900 paiku [[Werden]]i kloostris: kaks juba 10. sajandist pärinevat ümberkirjutust nimetavad koostajaks Werdeni abti Hogeri (srn 906), kelle valitsusaeg oli seal 898–902. Werdenist on pärit vanim tuntud katkend sest käsikirjast (Düsseldorf, Universitäts- und Landesbibliothek, K3:H3) ja seal on kirjutatud praegu Bambergi raamatukogus asuv 10. sajandi käsikiri (Bamberg, Staatsbibliothek, Var. 1).<br>
 
''"Musica enchiriadis"'' on üle kogu Euroopa kasutatud teos, sellest on teada sadu koopiaid (koos sõsartekstiga ''"Scolia enchiriadis"'' ja Boethiuse teosega ''"De institutione musica"''), mis vastab teose loomise oletatavale eesmärgile: anda välja kergesti kasutatav mitmehäälse laulu käsiraamat.