Viljandi Kutseõppekeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Viljandi Kutseõppekeskus''' (varem Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool) on [[kutsekeskkool]] [[Viljandi]] linna lähedal [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Vana-Võidu]] külas. Varem töötas samas kohas [[Vana-Võidu tehnikum]], mis vahepeal kandis nime Gagarini-nimeline sovhoostehnikum. Enne ühendamist töötas Viljandis [[Viljandi kutsekool]].VIKK on asutatud Viljandi maakonnavalitsuse poolt           17. augustil 1920.a. Tänane kool moodustus Viljandi Kutsekeskkool nr. 9, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse üendamise teel 1999.aastal.
 
=== '''Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921''' ===
Vana-Võidu kutsekool sündis tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse - mõisadesse asutati koolid. '''1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool.''' Kooli esimene direktor August Usin pidi veel mõni kuu Vabadussõja sõdurite mõisast lahkumist ootama. Esimesed õpilased alustasid õpinguid '''13. jaanuaril 1921.a.'''. Nii on alates Eesti riigi algusaastatest kuni tänaseni Vana-Võidus ikka õpihimulisi inimesi tööd tegema õpetatud. Erinevad on olnud ajad, riigikolrrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed.
 
5. märtsil 1999. moodustati Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse baasil Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Ühendamisega loodi Viljandisse üks tugev tehnilisi erialasid õpetav kutsekool.
 
6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus.
 
Kooli aastapäeva tähistame kooliperega esimeste õpilaste õppimaasumise järgi Vana-Võidus 13. jaanuaril. Ühendatud koolide ühised vilistlaskokkutulekud toimuvad iga 5 aasta järel augustis.
 
'''Kooli asutamise 100-da aastapäeva vilistlaste kokkutulek toimub 15. augustil 2020.a.'''
 
=== '''Oleme mõisakool''' ===
Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisa, saksa keeles Alt-Woidoma, on esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Stryki aadliperekonnale. Siis algas ka mõisasüdame esinduslikum väljaehitamine ja mõis sai tänase ilme. Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Samal ajal said valmis ka ait ja kastellid ning tallid. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa.
 
1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks.
 
Tänaseks on mõisahoonel hilisemad juurdeehitused lammutatud, fassaad  renoveeritud. Mõisas on avastatud unikaalsed seinamaalingud. Mõisas on kooli muuseum, IT erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks.
 
2015. augustis avas Eesti  Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kastellidest ümberehitatud hoones kooli  uue peahoone. Nüüd on kastellides õppeklassid, teeninduserialade õppelaborid, raamatukogu, toidutuba ja administratsiooni ruumid. Nii äratsime uuele elule hävimisohus vana kastelli, nüüd on siin kaasaegne kool.
 
=== '''Meil saab õppida oma ala meistriks''' ===
Oleme tehnilist haridust pakkuv kutseõppekeskus. Meil saab omandada kutsekeskharidse, 2 - 5 taseme oskustöölise kvalifikatsiooni. Iga töömehe eesmärgiks on olla oma ala meister - ennast väärtustav, distsiplineeritud ja tööle pühendunud oskustööline, kes suudab hakkama saada kiirelt muutuvas ning arenevas maailmas - VIKKi õpetajad ja töötajad on loonud selle eesmärgi täitumiseks vajalikud eeldused. Meil on tublid õpetajad, kaasaegne õpikeskkond, toredad partnerid, hea koostöö ettevõtjatega. Siit saadud haridusega on ennast täiendades ja õppides võimalik saada meistriks, jätkata oma haridusteed.
 
'''Koolitame õppijaid ehitus-, arvuti- ja teenindus-, auto- ja metalli ning täiendusõppeosakonnas. Õppida saavad igas vanuses ja haridusega, ka erivajadustega inimesed. Õppida saab sõltuvalt erialast ja koolikorraldusest päevases tasemeõppes või sessioonõppes, töökohapõhises- või õpipoisiõppes - VIKK pakub elukestvat õpet kõigile!'''
 
'''Ehitusõppeosakonnas''' saab õppida ehitajaks, müürsepaks, ehituspuusepaks või -viimistlejaks, plaatijaks, pottsepaks, korstnapühkijaks, keskkonnatehnikuks, elektrikuks, päikesepaneelide paigaldajaks, puit- või kiviehitiste restauraatoriks, palkmaja ehitajaks, pehmemööbli restaureerijaks (sadulsepaks), pehmemööbli valmistajaks.  
 
'''Arvuti- ja teenindusõppeosakonnas'''
 
saab õppida arvutite  ja  arvutivõrkude haldajaks, IT süsteemide spetsialistiks,  tarkvaraarendajaks. Teeninduserialadel saab õppida kokaks,  abikokaks, kelneriks, peoteenindajaks, puhastusteenindajaks.
 
'''Auto- ja metalliõppeosakonnas''' saab õppida autotehnikuks,   -keretehikuks, -maalriks  või -diagnostikuks, keevitajaks, autojuhiks, bussijuhiks, sõidukite hooldajaks.
 
'''Täiedusõppeosakonnas''' saab õppida koolis õpetatavate erialade tasuta ja tasulistel kursustel. Eesmärk on anda inimesele võimalus end täiendada, vajadusel ümber õppida või omandada kutse. Osa kursuseid rahastab riik, osa on õppijatele tasulised. Kursustel saab osaleda ka koolituskaardiga makstes. Korraldame koolitusi ettevõtjate ja töötukassa tellimisel.
 
'''Koostöö ettevõtetega'''
 
Kool töötab koostöös ettevõtjatega. Nemad annavad meile õpetamiseks soovitusi, suuniseid, koolitavad meie õpetajaid ja loovad tingimused õpilastele ettevõtetes õppimiseks. Tegeleme ettevõtete töötajate koolitamisega, vajadusel ja võimalusel teeme seda ettevõttes. Sesoonõppes saavad töötajad omandada
 
kutsekeskharidust või mõnd vajalikku osaoskust. Lähiaastatel suurenebtöökohapõhise õppe osakaal veelgi, laieneb õpipoisiõppe võimalus.
 
== Välislingid ==