Mäng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
'''Mäng''' on [[süsteem]], mille eripäraks on [[tinglikkus|tingliku]] ja [[reaalsus|reaalse]] samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.
'''Mäng''' on teatud reegleid järgiv tegevus, mille käigus taotletakse [[nauding]]ut, kuid mitte [[tulu]]. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mäng piirneb rituaali, kaunite kunstide ja spordiga. Mängud sisaldavad sageli ka arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid, harivaid või muid aspekte, tihti ka võistluslikku momenti. Mängu reeglid ja/või piirid eristavad mängu [[tegelikkus]]est.
Mäng on ühtlasi nii kooperatiivse kui konkureeriva loomuga ettevõtmine.
'''Mäng''' on tegevus, millele on omane [[eesmärk|eesmärgi]] puudumine, [[Improvisatsioon|improviseeritus]], reeglite kokku leppimine mängu käigus, [[vabatahtlikkus]] ning lapsiku [[rõõm]]u tundmine.
33. rida ⟶ 35. rida:
==Kirjandus==
*[[Eric Berne]]. ''Suhtlemismängud: mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes'', [[Puhja]]: [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]] [[2001]], tõlkinud [[Liis Riikoja]]. ISBN 9985-9191-9-X
*[[Johan Huizinga]]. Mängiv inimene: Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], nr 3–9 [[1992]], lk. 643–670, 864–894, 1120–1150, 1342–1373, 1536–1566, 1764–1790, 1984–2014.
*[[Karl Ludens]]. ([[Kalle Kurg]]).“Mängiv inimene on laps.” (Hipidelt alguse saanud võistlusmomendita “uutest mängudest”). – Ajakiri "[[Sina ja Mina]]", 1992, 2, lk. 45.
| |||