Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Juhan Peegel |
||
1. rida:
[[Fail:Lossi 36 hoone.JPG|pisi|
▲[[Fail:Lossi 36 hoone.JPG|pisi|375x375px|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu]]
'''[[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ühiskonnateaduste instituut,''' tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonna]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikooli_sotsiaalteaduskond|Pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> üks instituutidest, kus saab õppida kokku üheksal eri tasemega õppekaval. ÜTI alutas tegevust 1. jaanuaril 2014 ning instituut asub aadressil [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi]] 36.
11. rida ⟶ 10. rida:
== Ajalugu ==
[[Fail:Rein Taagepera 2009.jpg|pisi|
Sotsiaalteaduskonna asutajaks aastatel 1990–1992 Tartu Ülikoolis peetakse professor [[Rein Taagepera]]t. [[Jüri Kärner]], kes oli toonane TÜ rektor, tegi [[California Ülikool Irvine'is|Californias Irvine’is ülikoolis]] olevale professor Taageperale ettepaneku asutada ühiskonnateaduste teaduskond ja hakata seda juhtima. (Maaring, 2007)<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Maaring, A.|URL=https://www.ut.ee/et/241686|Pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond tähistab 15. Sünnipäeva.|Väljaanne=|Aeg=2007|Kasutatud=29.09.18}}</ref> Taagepera töötas välja teaduskonna arengukava, õppeplaanid ja leidis õppejõud. Esimesel aastal õpetati õppejõude ja teadlasi välja, mitu õppejõudu kutsuti ka Lääne ülikoolidest. Õppejõududeks koolitati nn punaste kateedrite õpetajaid, kes olid töö kaotanud. (Hiio, Piirimäe, 2007)<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=T. Hiio, H. Piirimäe (toim)|pealkiri=Universitas Tartuensis|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=lk 678–680}}</ref> 1. septembril aastal 1992 avati sotsiaalteaduskond. Õppimist alustas 40 üliõpilast. Teaduskond sai kasutada vaid kahte väikest ruumi Tähe tänava õppehoones, seetõttu koliti aastal 1996 Tiigi tänava õppehoonesse (Maaring, 2007).<ref name=":1" />
17. rida ⟶ 16. rida:
2010 liideti sotsiaalteaduskond ja haridusteaduskond. 2018. aasta seisuga kuuluvad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]], ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|psühholoogia instituut]], [[Johan Skytte]] poliitikauuringute instituut, [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva]] ja [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|Pärnu kolledž]] (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna... i.a).
== Juhan Peegel ==
[[Juhan Peegel]] ([[19. mai]] [[1919]] [[Saaremaa]] – [[6. november]] [[2007]]) oli äärmiselt oluline inimene ÜTI ajaloos. Ta oli Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik, kirjanik ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna looja.
[[Fail:Juhan Peegel.jpg|vasakul|pisi|Juhan Peegel]]
J.Peegli esimeseks töökohaks oli Saaremaa kohalik ajaleht [[Meie Maa]]. Aasta hiljem kandideeris ta Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]]<nowiki/>a, kuid ajateenimise tõttu ei jõudnud õpinguid alustadagi. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tegi Juhan Peegel läbi suurtükiväelasena [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpus]]<nowiki/>e koosseisus. 1946. a alustas J. Peegel õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe [[Postimees]] (1948. aastast [[Edasi]]) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. Ta kaitses kandidaadiväitekirja 1954. aastal ning doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodil, 1973. Aastal. Sellega sai J.Peeglist ka Eesti esimene ajakirjandusdoktoriks. Professorikutse omistas ta 1976. aastal ning aasta hiljem valiti ta ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks. Aastatel 1964-1967 oli J.Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.
Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas ülikooli juurde ajakirjandusosakonna (1976) ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja. Aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1993. aastal jätkas J. Peegel sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.
Teadlasena on J. Peegel uurinud eesti rahvalaulude keelt ja eesti ajakirjanduse ajalugu ning avaldanud, koostanud või toimetanud nendes valdkondades mitmeid põhjapanevaid monograafiaid, kogumikke ja õpikuid. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose [[Kalevipoeg|“Kalevipoeg”]] teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud välja näiteks sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikke ning valikkogu "Tuli koduaknas".
1975. a sai J. Peegel [[Nõukogude Eesti]] teaduspreemia, 1979. a. anti talle [[Eesti NSV]] teenelise teadlase aunimetus.
Juhan Peegel on ühtlasi ka Tartu linna aukodanik aastast 1999.
23. septembril 2011 otsustas [[Tartu Ülikooli nõukogu]] anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 auditooriumile 231 Juhan Peegli nime. Nüüdseks on tegu aga sotsiaalteaduskonda kuuluva ühiskonnateaduste instituudi hoonega, mille auditoorium 231 tõepoolest Juhan Peegli nime kannab.
== Lossi 36 maja ajalugu ==
[[Toomemägi|Toomemäel]] asuval Lossi 36 hoonel on pikk ning sündmusterohke ajalugu.
1809–1810 ehitas [[Johann Wilhelm Krause]] Toomele väikese kahekorruselise hoone vallivahi ja ülikooli sulaste jaoks. Aastatel 1840–1842 ehitati maja ümber Naistekliinikuks. Projekti autoriks oli Riia kooliarhitekt [[Heinrich Löwener]]. Ta lisas eelnevalt ehitatud hoonele vaid tiibehitised ning muutis pisut fassaadi. Peagi kasvas Tartu rahvaarv veelgi ning sünnitusmaja jäi väikeseks. Seetõttu ehitas aastal 1861 arhitekt [[Carl Rathhaus]] majale puust juurdeehitise. Uuesti laiendati sünnitusmaja umbes kahekümne aasta pärast, aastatel 1885–1886. Arhitektiks oli seekord [[Reinhold Guleke]], kes naistekliiniku tolleaegse direktori [[Max Runge]] ja ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] plaane aluseks võttes tegi majale kahekordse tellistest juurdeehitise. Alumisel korrusel oli 150 kuulajale ettenähtud auditoorium, üleval olid operatsioonisaalid ja palatid. Aastatel 1911–1913 tehti sünnitusmaja veel kord ümber (Suur, 1968).<ref>{{Raamatuviide|autor=Suur, A.|pealkiri=Toomemägi|aasta=1968|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=lk 43–45}}</ref> Arhitekt [[R. M. Engelhard]] lõi majale selle välimuse Müncheni modernismi vaimus (Salupere, 2004).<ref>{{Raamatuviide|autor=Salupere, M.|pealkiri=Tuhandeaastane Tartu – nooruse ja heade mõtete linn|aasta=2004|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=lk 80–81}}</ref> Hoone säilitas oma välimus aastani 2008, mil maja hakati renoveerima ning ümber ehitama Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna jaoks. 8. veebruaril 2012 avati Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning [[Euroopa Kolledž]]i õppehoone.<ref>{{Netiviide|Autor=Mets, R.|URL=https://tartu.postimees.ee/729370/tartu-ulikool-avab-sotsiaal-ja-haridusteaduskonna-hoone|Pealkiri=Tartu Postimees. Tartu Ülikool avab sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone.|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=06.02.2012|Kasutatud=30.09.2018}}</ref>
== Raamatukogu ==
| |||