Harilik lina: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valguse neeldumine
PResümee puudub
48. rida:
Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim ([[terofüüt]]): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivsel]]t lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. Lina ei ole kuigi invasiivne taim. Seda kultuuri on võimalik kasvatada pea kõikjal, kuid pikk kasvuperiood eeldab siiski mõningast suveperioodi. Suurimad linakasvatuspiirkonnad on [[USA]], [[India]], [[Hiina]], [[Etioopia]], [[Venemaa]], [[Euroopa Liit]] ja [[Kanada]]. Seemnesaagid ulatuvad keskmiselt 1–2 tonnini hektari kohta.
 
Euroopa Liidus kasvatatakse caumbes 120 sertifitseeritud linasorti (nii kiu- kui ka kui õlilina)<ref>Tuntumad sordid on 'Ariane', 'Escalina', 'Flanders', 'Lirina', 'Taurus', 'Viking', 'Viola', 'Livia' ja 'Sunrise'</ref>.
 
Mõnes riigis (nt [[Kanada]], [[USA]], [[Poola]], [[Venemaa]] jt) on geneetiliselt muundatud lina (püütud kontrollida saagikust, mõjutada rasvade ja proteiinide koostist, vastupidavust haigustele, umbrohtudele ja ilmastikuoludele jne) riiklikul tasandil seadustatud. Euroopa Liidus on geneetiliselt muundatud lina kasvatamine keelatud.
57. rida:
Lina kasvatuseks võiks põllumaa olla [[sõnnik]]uga väetatud juba aasta varem, sest mineraalide rohkus mullas pikendab lina õitsemisaega. Põllumaa tuleb lina [[külv]]iks võimalikult vara ette valmistada: [[kündmine|künda]]/kaevata põhjalikult, eemaldades juurikad ja suured kivid, ning [[äestamine|äestada]] ühtlaseks.
 
Seemned valitakse lähtuvalt [[kliimatsoonKliimavööde|kliimavöötmest]]ist, sordi saagikusest, soovitava õli koostisest ja kogusest, kiudude omadustest, haiguskindlusest, kasvatamise eesmärkidest jne. Linaseemne kattekiht on vaatamata läikivale pealispinnale kergesti vigastatav (vaba ligipääs haigustekitajatel), seega tuleks külviks kasutada võimalikult hoolikalt koristatud ja ületalve hoitud seemneid.
Seeme külvatakse meie kliimavöötmes aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 4–5 kuud. Seeme külvatakse 1–2,5&nbsp;cm sügavusele. Külvitihedusegakülvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m<sup>2</sup> kohta. Pärast külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist, kuna linataim ei ole tugeva konkurentsivõimega.
 
[[Pilt:Linum-ground-cover.JPG|pisi|left|Õitsev lina iluaias]]
91. rida:
 
[[Pilt:Rhof-flachsbearbeitung.ogv|pisi|Lina töötlemine vabaõhumuuseumis Saksamaal]]
Enne linakiudude kasutamist eraldatakse need varrest ja lastakse [[mikroorganism]]idel eeltöödelda (mikroorganismid ja [[ensüüm]]id, peamiselt [[polügalaktüronaas]] lahustavad taime [[rakukude|rakukoed]] ja [[pektiin]]i, mis ümbritseb linakiudusidlinakiude), kas veekogus või põllul. Spray (1936) ja Smithi (1955) tehtud katsete käigus identifitseeriti üle 20 [[aeroobsed bakterid|aeroobse]] ningja [[anaeroobsed bakterid|anaeroobse bakteri]], kes osalesid linataime [[fermenteerimine|fermenteerumisel]] (sh linakiu inimkasutamiskõlbulikuks muutmisel): ''[[Achromobacter parvulus]]'', ''[[Aerobacter cloacae]]'', ''[[Bacillus brevis]]'', ''[[Clostridium beijerinckii]]'', ''[[Clostridium saccaroacetoperbutylicum]]'' jt.
 
[[Pilt:BreakingFlax.jpeg|pisi|left|Lina ropsimine Venemaal]]
111. rida:
Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini.
 
Linakiudu kasutatakse tööstuslikult kangatööstuses, teiste materjalide koostises (n [[geotekstiil]]), majade soojustuses, käsitsi valmistatud jalgrattaraamide koostises (kuni 80% lina, Museeuw Bikes), autotööstuses (näiteks [[Mercedes-Benz]] kasutab linakiudu istmete täidismaterjalina), [[biodiiselBiodiislikütus|biodiislibiodiislikütuse]] valmistamisel, [[paber]]itootmises, kasutatakse ära isegi linakiudude puhastamisel saadud väliskiht, millest valmistatakse pressplaate ning mida tarvitatakse loomadele [[allapanu]]ks.
 
Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka [[rahakupüür]]ide koostises ja [[sigaretipaber]]i koostises.
158. rida:
 
===Ajaloolisel ajal===
Vanimad asitõendid linakanga olemasolust on Egiptuse [[muumia]]d (cau 4000 aastat eKr), kes mähiti kootud linasesse [[kangas]]se, mille 2,5&nbsp;cm on loendatud ligikaudu 540 [[lõim]]eniiti. Ka [[Homeros]] kirjeldas oma teoses [[Odüsseia]] linast valmistatud [[nöör]]e ja valgeid [[puri|purjeid]]. [[Plinius vanem]] (23–79 pKr, Rooma entsüklopedist) kirjeldas linataime kiiret kasvu, mainis nelja peamist linasorti ning kiitis taime majanduslikku tähtsust riiete valmistamisel. Lina on korduvalt mainitud ka [[piibel|Piiblis]]. Keskajal oli lina tähtis kaubaartikkel. 18. sajandil kasvatati lina juba ka [[Iirimaa]]l ja [[Šotimaa]]l. 19. sajandil oli linakangas [[vill]]a kõrval üks peamisi [[tekstiil]]imaterjale. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] päevil ehitati linast [[hävituslennuk]]ite tiivad.
 
===Eestis===