Viisaastakuplaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Faktilised täiendused, esiteks päevakajastamise poolest selles osas, mida 10 aastat tagasi koostatud materjal loomulikult vajas, teiseks üldised täiendused teiste riikide kohta puuduvate näidete osas.
4. rida:
'''Viisaastakuplaan''' (vene keeles: ''пятилетний план'') oli peamiselt [[NSVL|NSV Liidus]] ja teistes [[sotsialismimaad]]es kasutusel olnud majanduse planeerimise riiklik süsteem. Viisaastakuplaanid töötas välja [[Riiklik Plaanikomitee]] [[produktiivsete jõudude teooria]] järgi. Ajavahemikku, mille jooksul viisaastakuplaani täide viiakse, nimetatakse [[viisaastak]]uks.
 
Tänapäeval kasutab viisaastakuplaane mitu riiki, esimestena alustasid plaanimajanduslikke mitmeaastakuid NSV Liit, [[India]], [[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] ja Vietnam. Nõukogude Liit juhatas mitmeaastakute sarja sisse aastal 1928. India alustas viisastakuplaanide täitmist aprillis 1951. Hiina Rahvavabariik alustas 1953, kuid seal tekkis 1962-1966 paus ja viimatine, 13. viisaastak algas 2016. aastal. Põhja-Vietnam algatas viisaastakud aastal 1958. Tänapäevani praktiseerivad riiklikku majanduse planeerimist viisaastakute kaupa veel Bhutaani Kuningriik (aastast 1961), Malaisia Föderatsioon (1966) ja Valgevenemaa (1996).
Tänapäeval kasutavad viisaastakuplaane [[India]] ja [[Hiina]]. Indias algas 2007. aastal 11. viisaastak ning Hiinas algas 11. viisaastak 2006. aastal.
 
Esimest korda tutvustas NSV Liidus viisaastakuplaani ideed [[Stalin]] [[1928]]. aastal selleks, et NSV Liit jõuaks järele arenenud riikide tööstusele. See tähendas pööret 1921. aastal alustatud NEP-ilt ([[uus majanduspoliitika]]), mis oli Stalini jaoks liiga kapitalistlik. Peamine tähelepanu seati jätkuvaltmitmeaastaku plaanides [[rasketööstus]]ele ja eriti [[sõjatööstus]]ele. [[1929]]. aastal lülitati plaani ka [[kollektiviseerimine]]. Esimene viisaastakuplaan täideti NSV Liidus ühe aasta võrra kiiremini, kui oli ette nähtud. Hiljem rakendati viisaastakuplaane peale tööstuse ja põllumajanduse kõikides muudesmuudeski valdkondades, näitekska hariduses ja kultuuris. Üleliidulised viisaastakuplaanid kinnitati [[NLKP]] kongressidel. Oma viisaastakuplaan ja püstitatud eesmärgid pidid olema ka igal [[kollektiiv]]il.
 
Viimane, kolmeteistkümnes viisaastak jäi pooleli NSV Liidu lagunemise tõttu.