Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fail:Lossi 36 hoone.JPG|alt=|pisi|547x547px300px|Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu]]

'''[[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ühiskonnateaduste instituut,''' tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonna]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Ülikooli_sotsiaalteaduskond|Pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> üks instituutidest, kus saab õppida kokku üheksal eri tasemega õppekaval. ÜTI alutas tegevust 1. jaanuaril 2014.a ning instituut asub aadressil Lossi 36, [[Tartu]].

=== '''Õppekavad''' ===

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis saab õppida: rakenduskõrgharidusõppes infokorralduse õppekaval, bakalaureuseõppes ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ning infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu õppekavadel. Magistriõppes on neli õppekava -– ajakirjandus ja kommunikatsioon, info- ja teadmusjuhtimine, sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika. Doktoriõppes on võimalik õppida kahel õppekaval -– meedia ja kommunikatsioon ning sotsioloogia.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.yti.ut.ee/et/uhiskonnateaduste-instituut|Pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kodulehekülg.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.09.18}}</ref>

Instituudi juhataja on [[Margit Keller]], asejuhataja õppekorralduse alal on [[Ragne Kõuts-Klemm]] ning asejuhataja rahanduse ja planeerimis alal on [[Avo Trumm]]. Administratiivjuht on [[Karin Saarepuu]].<ref name=":0" />

Sotsiaalteaduskonna asutajaks aastatel 1990-19921990–1992 Tartu Ülikoolis peetakse professor [[Rein Taagepera]]<nowiki/>t. [[Jüri Kärner]], kes oli toonane TÜ rektor, tegi California [[California Ülikool Irvine'is|Irvine]]’isCalifornias Irvine’is ülikoolis]] olevale professor Taageperale ettepaneku asutada ühiskonnateaduste teaduskond ja hakata seda juhtima. (Maaring, 2007)<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Maaring, A.|URL=https://www.ut.ee/et/241686|Pealkiri=Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond tähistab 15. Sünnipäeva.|Väljaanne=|Aeg=2007|Kasutatud=29.09.18}}</ref> Taagepera töötas välja teaduskonna arengukava, õppeplaanid ja leidis õppejõud. Esimesel aastal õpetati õppejõude ja teadlasi välja, mitu õppejõudu kutsuti ka Lääne ülikoolidest. Õppejõududeks koolitati nn punaste kateedrite õpetajaid, kes olid töö kaotanud. (Hiio, Piirimäe, 2007)<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=T. Hiio, H. Piirimäe (toim)|pealkiri=Universitas Tartuensis|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=lk 678-680678–680}}</ref> 1. septembril aastal 1992 avati sotsiaalteaduskond. Õppimist alustas 40 üliõpilast. Teaduskond sai kasutada vaid kahte väikest ruumi Tähe tänava õppehoones, seetõttu koliti aastal 1996 Tiigi tänava õppehoonesse (Maaring, 2007).<ref name=":1" />

2010 liideti sotsiaalteaduskond ja haridusteaduskond. 2018. aasta seisuga kuulub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonda  [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]], ühiskonnateaduste instituut, haridusteaduste instituut, [[Tartu Ülikooli psühholoogia instituut|psühholoogia instituut]], [[Johan Skytte]] poliitikauuringute instituut, [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva]] ja [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|Pärnu kolledž]] (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna... i.a).

=== '''Lossi 36 maja ajalugu''' ===

1809 - 1810 aastatel1809–1810 ehitas [[Johann Wilhelm Krause]] Toomele väikese kahekorruselise hoone vallivahi ja ülikooli sulaste jaoks. Aastatel 1840-18421840–1842 ehitati maja ümber Naistekliinikuks. Projekti autoriks oli Riia kooliarhitekt Löwener. Ta lisas eelnevalt ehitatud hoonele vaid tiibehitised ning muutis pisut fassaadi. Peagi kasvas Tartu rahvaarv veelgi ning sünnitusmaja jäi väikeseks. Seetõttu ehitas aastal 1861 arhitekt [[Carl Rathhaus|C.Rathhaus]] majale puust juurdeehitise. Uuesti laiendati sünnitusmaja umbes kahekümne aasta pärast, aastatel 1885-18861885–1886. Arhitektiks oli see kord [[Reinhold Guleke|R.Guleke]], kes naistekliiniku tolleaegse direktori [[Max Runge|prof. Runge]] ja ehitusmeister Hübbe plaane aluseks võttes, tegi majale kahekordse tellistest juurdeehitise. Alumisel korrusel oli 150 kuulajale ettenähtud autitooriumauditoorium, üleval olid operatsioonisaalid ja palatid. Aastatel 1911-19131911–1913 tehti sünnitusmaja veel kord ümber (Suur, 1968).<ref>{{Raamatuviide|autor=Suur, A.|pealkiri=Toomemägi|aasta=1968|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=lk 43-4543–45}}</ref> Arhitekt R. M. Engelhard lõi majale selle välimuse Müncheni modernismi vaimus (Salupere, 2004).<ref>{{Raamatuviide|autor=Salupere, M.|pealkiri=Tuhandeaastane Tartu -– nooruse ja heade mõtete linn|aasta=2004|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=lk 80-8180–81}}</ref> Hoone säilitas oma välimus aastani 2008, mil maja hakati renoveerima ning ümber ehitama Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna jaoks. 8. veebruaril 2012 avati Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning [[Euroopa Kolledž|Euroopa kolledž]]<nowiki/>i õppehoone. <ref>{{Netiviide|Autor=Mets, R.|URL=https://tartu.postimees.ee/729370/tartu-ulikool-avab-sotsiaal-ja-haridusteaduskonna-hoone|Pealkiri=Tartu Postimees. Tartu Ülikool avab sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone.|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=06.02.2012|Kasutatud=30.09.2018}}</ref>

=== '''Raamatukogu''' ===

=== '''Koostöö''' ===

Ühiskonnateaduste instituut teeb koostööd paljude organisatsioonide, ettevõtete, liitude ja ühingutega. Samuti tehakse koostööd ka mitmete ministeeriumitega. ning erinvateerinevate riiklike ametkondadega.

Instituudi teadlased on oluliselt panustanud seaduste ja riiklike arengudokumentide koostamisse ja riigi jaoks oluliste alus- ja rakendusuuringute kavandamisse, läbiviimisse ja tulemuste analüüsimisse. Ühist teadustööd tehakse ka [[Eesti Rahva Muuseum]]<nowiki/>i, [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste InstituudInstituudi]]<nowiki/>i ja erasektorist näiteks [[Cybernetica AS|AS Cybernetica]]<nowiki/>ga. Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse raames on instituudil ka pikaajaline koostööleping [[Kaitseministeerium]]<nowiki/>i ja selle haldusalasse kuuluvate erinevate asutustega.

Instituudil toimub koostöö ka mitmete teiste kõrgkoolidega. Bakalaureuseastmes on lisaks Tartu Ülikooli poolt pakutavatele ainetele võimalik täiendada oma teadmisi ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi- ja Meediakool]]<nowiki/>ist ja [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgemast Kunstikool]]<nowiki/>ist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.yti.ut.ee/et/instituut/koostoo|Pealkiri=Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. Koostöö|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

==== '''Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus''' ====

=== '''Vilistlased''' ===

tippajakirjanikke -– [[Mart Juur]], [[Madis Jürgen]], [[Vahur Kersna]], [[Enno Tammer]] jt

suhtekorraldajaid -– [[Hanna Hinrikus]], [[Ivo Rull]], [[Daniel Vaarik]] jt

meediaettevõtjaid ja peatoimetajaid -– [[Tiina Kaalep]], [[Mart Kadastik]], [[Aavo Kokk]], [[Väino Koorberg]], [[Hans H. Luik]], [[Margus Mets]], [[Ain Saarna]] jt

kirjanikke -– [[Maimu Berg]], [[Andrus Kivirähk]], [[Mihkel Mutt]], [[Olev Remsu]], [[Jüri Tuulik]], [[Ülo Tuulik]], [[Mati Unt]] jt

poliitikuid -– [[Jüri Luik]], [[Tiit Matsulevitš]], [[Katrin Saks]] jt

teadlasi -– [[Krista Aru]], [[Mare Leino]], [[Margit Sutrop]] jt

sotsiaalteadlaste järelkasvu tootjaid -– [[Anu Realo]], [[Veronika Kalmus]], [[Kairi Kasearu]] jt

uurimiskeskustes osalejaid -– [[Marre Karu]], [[Märt Masso]], [[Helen Biin]], [[Liina Osila (Praxis)]] ja [[Mai Beilmann]], [[Oliver Nahkur]], [[Sille Vahaste]] (RAKE)

=== Kasutatud allikad ===