Pääsküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
11. rida:
Piletihinnalt kuulub Pääsküla I hinnatsooni, kuid Tallinna elanike jaoks on selle piires sõitmine tasuta.<ref name="elron" />
 
Jaamas on kolm paralleelset rööbasteed ja lisaväljumine [[Pääsküla depoo]]sse ning kaks 150 m pikkust [[ooteplatvormperroon]]i.<ref name="EVR" />
 
[[Laagri raudteepeatus|Laagri]] suunal väljuv raudtee on üheteeline kuni Pääsküla ja Topi jõe ületamiseni, aga edasi [[Saue]] ja [[Valingu]] vahel jälle kaheteeline, tingituna peamiselt majanduslikest probleemidest, mis on tekkinud vajalike sildade ehitamisel.
18. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Pääsküla raudteepeatus]] rajati [[Peetri aedlinn]]a (Petrovskaja [[Sloboda]]) elanike soovil, organiseerimisel ja nende rahaliste annetuste toel. Raudteepeatus kandis nime Petrovskaja Sloboda (rahvakeeles ''Petrovka''). Laiarööpmelise raudtee äärde rajati madal liivakattega ja kruusatäitega platvormperroon.
 
[[1. mai]]l [[1915]] avati rongipeatus ametlikult liikluseks ja ilmus osa reisirongide sõiduplaanidesse.
26. rida:
1916. aastal ehitati ka jaamahoone, jällegi aedlinna kulul.
 
[[1919]] nimetati raudteepeatus ümber [[Pääsküla raudteepeatus]]<nowiki/>eks. Peatuskoht sai ka raudteejaama õigused, kuid alles kõrvalteede ehitamise järel sai Pääsküla raudteejaamast Keila ja [[Nõmme jaam|Nõmme]] vahel üks põhiline rongide möödumiskoht (kuni [[Saue jaam]]<nowiki/>a valmimiseni). Selles osas on jaama tähtsus säilinud kuni tänapäevani, sest Pääskülast Keila suunas väljuv raudtee on seniajani kuni [[Saue jaam]]<nowiki/>ani ühe rööpapaariga.
 
[[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1924]] avati Tallinna–Pääsküla liinil elektrirongiliiklus.<ref name="STP8X" />
 
==Jaama rajatised==
===Jaama teed ja platvormidperroonid===
Jaama esimene paralleeltee ehitati mitu aastat pärast jaama õiguste saamist 1919. aastal. Seni pidid Pääskülani sõitvad rongid tagasi Tallinna suunas kuni [[Nõmme jaam]]ani sõitma nii, et vedur tõukas vaguneid tagant. Nii oli see veel ka 1924. aastal elektrifitseeritud Tallinna–Pääsküla raudteelõigu toimimise algperioodil.
 
Paralleeltee saamisega muutus Pääsküla raudteejaam oluliseks rongide möödumise kohaks [[Tallinna–Keila raudtee|Tallinna–Keila]] raudteelõigul, kuna Pääsküla asub sobivalt üsna selle raudteelõigu keskkohas. Hiljem lisandus veel üks möödumiskoht [[Saue raudteejaam]]<nowiki/>a näol.
 
1933. aastal jõudis Tallinna–Pääsküla raudteelõigu kaheteeliseks ehitamine Pääsküla jaamani. Koos sellega langes Pääsküla raudteejama tähtsus rongide üksteisest möödumist võimaldava kohana, kuna ühe rööpapaariga raudtee jäi nüüd ainult Keila poole.
 
Maksimaalselt on jaamal olnud 5 haruteed (lisaks 2-le põhiteele ja põhiosas paralleelselt nendega) ning ühendustee depooga. Pöörmekohti on olnud kuni 15.
 
Praegu on jaamal lisaks kahele põhiteele alles jäänud vaid kaks lisateed, millest üks paikneb teisest platvormistperroonist lõuna pool, teine aga on ühendustee [[Pääsküla depoo]]ga, millel on oma haruteede võrk. Pöörmekohti on jaamas 9.
 
=== Jaamahoone ===
[[Pilt:Pääsküla_jaama_hoone.jpg‎|thumb|[[Pääsküla jaamahoone]] aadressil [[Suvila tänav]] 1. Valmis 1916, teine korrus 1926]]
[[Pääsküla jaamahoone|Jaamahoone]], mis asub [[Suvila tänav]]<nowiki/>a raudteepoolses otsas tagaküljelt üle väikese jaamaesise platsi avaneva vaatega piki Suvila tänavat, valmis juba peatuse avamise aastale järgmisel 1916. aastal. See sai esimese maailmasõja majanduslikult rasketes tingimustes võimalikuks peamiselt tänu aedlinna elanike initsiatiivile ja annetatud vahenditele.
 
Jaamahoone vasakpoolses otsasektsioonis paikneb jaamakorraldaja ruum, kuhu on paigaldatud jaama juhtimis- ja signalisatsiooniseadmed. Jaamahoone keskmine osa oli välja ehitatud reisijate ootesaaliks. Jaamahoone paremas otsasektsioonis paiknesid ametiruumid, kust avanes ootesaali poole ka piletikassa aken.
62. rida:
 
=== Muud suuremad ümberehitused ===
Pärast kaheteelise lahenduse jõudmist Pääskülani 1933. aastal ehitati juurde teine reisijateplatvormreisijateperroon.
 
Seoses Saksa elektrirongide (rahvakeeles metroorongide, S-Bahn Zug) kasutuselevõtmisega ehitati kõrged puidust reisijateplatvormidreisijateperroonid, neist teine raudtee teisest rööpapaarist lõuna poole, nii et kahe rööpapaari vahele jäänud madal platvormperroon mõndmõnda aega säilis.
 
Pärast teist maailmasõda paigaldati kogu Tallinna–Pääsküla raudteelõigul elektriline signalisatsioon/blokeering. Pääsküla jaama osas on see arvatavasti siiani kasutusel.
 
Seoses elektrirongide väljavahetamisega Nõukogude Liidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal tuli kogu Tallinna–Keila raudteelõigul teha suuri ümberkorraldusi. Ümber tuli ehitada ka reisijate ooteplatvormidperroonid, mis nüüd teostati raudbetoonelementidest ja kaeti asfaldiga.
 
Aegamööda laiendati ka jaama teedevõrku kuni 5 haruteeni (lisaks kahele põhiteele) ja ehitati ühendustee elektrirongide [[Pääsküla depoo]]<nowiki/>ga<ref name="elektriraudtee" />, mis oli aastatel [[1961]]–[[1962]] jaama lähedusse rajatud, ja mis on praegusel ajal põhiline elektrirongide baseerumise koht.
 
Jaama arvukaid kõrvalteesid hakati kasutama peamiselt elektrirongide pikemaajalise seismise kohana ajal, kui nad liinil ei olnud või olid depoosse remonti saamise ootel.
 
ReisijateplatvormidReisijate perroonid ehitati uuesti ümber madalamateksmadalamaks (55 cm kõrgusteks) ja mõnevõrra lühematekslühemaks seoses uute rongide kasutuselevõtmisega 2012. aastal.
 
Koos Tallinna–Pääsküla raudteelõigu täieliku rekonstrueerimisega toimus ka jaama rööbasteede täielik rekonstrueerimine.
 
==Lisateavet==
[[Pilt:Juuniküüditamis_mälestusmärk_Pääskülas.jpg‎|pisi|Juuniküüditamise mälestusmärk. Avati 14. juunil 2009]]
Ümbernimetamise järel samanimeliseks saanud Pääsküla raudteejaam kitsarööpmelisel raudteel asus ka selles kohas vaid poole kilomeetri kaugusel paralleelselt lõuna pool kulgenud [[Peeter Suure merekindlus]]e kitsarööpmelise raudtee harul. Selle peatuse [[Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|jaamahoone]] asub aadressil [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] 183. See jaam ja peatuskoht suleti juba [[1922]]. aastal.<ref name="Lõhmus" />
 
Pääsküla raudteejaama juurde lähedale püstitati 2009. aastal 1941. aasta suure juuniküüditamise ohvritele püstitatud mälestusmärk. See paikneb 1965. aastal valminud kino [[Koit (Tallinna kino)|Koit]] hoone esisel väljakul. Praegusel ajalPraegu tegutseb hoones [[Nõmme Vaba Aja Keskus]]e [http://www.nomme.ee/paaskyla_noortekeskus/ Pääsküla Noortekeskus].
 
==Vaata ka==