Redaktsioon: 19. august 2018, kell 16:27 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. oktoober 2018, kell 16:21 redigeeri eemalda Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 559 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: == Inimese evolutsiooni mudelid == 20. sajandi alguseni arvati inimrasse bioloogiliselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt erinevat, teiste seas panustas sellesse [[Charles Darwin]] oma empiirilistele andmetele mittetugineva teosega "Descent of man" (1871). Nn teaduslik rassism on tänaseks teadusmaailmas hüljatud. Esimestena asusid selliseid seisukohti empiiriliste andmetega kõigutama füüsik ja antropoloog [[Franz Boas]], kes demonstreeris [[Fenotüübiline plastilisus\|fenotüübi plastilisust]] sõltuvalt keskkonnateguritest<ref>Boas, Franz (1912). "Changes in the Bodily Form of Descendants of Immigrants". American Anthropologist, Vol. 14, No. 3, July–Sept, 1912</ref>; antropoloog [[Ashley Montagu]], kes rassi-termini bioloogilise väärtuse kahtluse alla seadis<ref>Montagu, Ashley (1942). Man's Most Dangerous Myth: The Fallacy of Race, New York: Harper</ref> ja bioloog [[E. O. Wilson]], kes seadis termini kasutatavuse kahtluse alla loomade süstematiseerimises ning osutas, et rassi näol ei ole tegemist [[alamliik\|alamliigiga]].<ref>Wilson, E. O; Brown, W. L. (1953). "The Subspecies Concept and Its Taxonomic Application". Systematic Zoology 2 (3): 97–110. doi:10.2307/2411818. JSTOR 2411818</ref> Jonathan Marksi järgi jõudsid antropoloogid ja geneetikud 1970ndateks seisukohale, et 1) enamus inimerinevusi on kultuurilised; 2) mis ei ole kultuuriline on peamiselt polümorfne, st esineb erinevates inimgruppides erineva sagedusega; 3) mis ei ole kultuuriline ega polümorfne on klinaalne, st sujuvate üleminekutega geograafiliselt varieeruv; 4) ülejäänu, ehk inimeste mitmekesisuse see komponent, mis ei ole kultuuriline, polümorfne ega klinaalne, moodustab väga tillukese osa inimerinevustest. See on viinud konsensuseni, et rassi sellisel kujul nagu seda varasemad teadlaspõlvkonnad olid mõistnud – diskreetse, geograafiliselt selgepiirilise geeniallikana – ei ole olemas.<ref>Marks, J (1995). Human biodiversity: genes, race, and history. New York: Aldine de Gruyter. ISBN 0-585-39559-4.</ref>

Rass: erinevus redaktsioonide vahel