Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
3. rida:
==Ajalugu==
11. detsembril [[1744]]. aastal kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Elisabeth]] osa endise [[Kirepi]] lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestužev-Ruminile, kes selle [[1749]]. aastal müüs edasi Charlotte Amalie von Müllerile. Viimane jagas samal aastal maa oma tütarde vahel: vanem tütar sai [[Võru]]-nimelise osa, keskmine tütar [[Joosu]]- ning noorem tütar [[Tilsi]]- nimelise osa; endale jättis Charlotte Amalie von Müller veidike üle 10 [[adramaa]].
Aastal [[1757]] müüs ta selle keskmise tütre mehele Gotthard Johann von Müllerile, kes kahe aasta pärast müüs ostetud maa Suur- ja Väike-[[Väimela]] nime all koos Varbuse karjamõisaga von Schumannidele. Teada on, et hiljem oli see maa ka parun Rehbinderi käes.
| |||