Harilik pohl: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tegel (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.120.132 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Minnekon.
Märgis: Tühistamine
Lehekülg asendatud tekstiga '2012 {{Head artiklid}} Kategooria:Kanarbikulised Kategooria:Marjad Kategooria:Eesti taimed Kategooria:Ravimtaimed'
Märgised: Asendamine blanking Visuaalmuudatus
1. rida:
2012
{{Taksonitabel
| nimi = Harilik pohl
| pilt = Vaccinium vitis-idaea 20060824 001.jpg
| pildi_laius = 275px
| pildi_seletus =
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund = G5
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref = <ref name="TNC"/>
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Kanarbikulaadsed]] ''Ericales''
| sugukond = [[Kanarbikulised]] ''Ericaceae''
| perekond = [[Mustikas (perekond)|Mustikas]] ''Vaccinium''
| liik = '''Harilik pohl'''
| binaarne = ''Vaccinium vitis-idaea''
| binaarse_autor = [[Linnaeus]] (1753)
| levikukaart =
| sünonüümid = ''Rhodococcum vitis-idaea'' <small>Avror.</small><ref name="A.Raal" />
}}
'''Harilik pohl''' ehk '''pohl''' ehk '''palukas''' (''Vaccinium vitis-idaea'') on [[kanarbikulised|kanarbikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mustikas (perekond)|mustika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[Püsikud|mitmeaastane]] [[igihaljus|igihaljas]] kääbuspõõsas ehk [[puhmas]].
 
Pohla rahvapärased nimed on ka paluk, poolamari, poolgad ja kuradimari.<ref name="bio2"/>
 
Pohla lähedased sugulased on [[mustikas]], [[jõhvikas]] ja [[sinikas]].
 
== Alamliigid ja nende levik ==
Harilikul pohlal eristatakse kahte [[alamliik]]i:
*''Vaccinium vitis-idaea'' subsp. ''vitis-idaea'' ehk põhialamliik kasvab [[Euraasia]]s: [[Põhja-Euroopa|Põhja]]-, [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopa]]s ([[Skandinaavia poolsaar]]est [[Itaalia]]ni), [[Ida-Euroopa]]s, [[Kaukasus]]es, [[Siber]]is, [[Hiina]]s ([[Heilongjiang]], [[Jilin]], [[Sise-Mongoolia]], [[Shanxi]], [[Xinjiang]]), [[Korea]]s, [[Mongoolia]]s ja [[Jaapan]]is.<ref name="FloraChina"/>
 
*''Vaccinium vitis-idaea'' subsp. ''minus'' kasvab [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas, [[Gröönimaa]] loodeosast läbi [[Kanada]] ja [[Alaska]] kuni [[Aleuudid|Aleuudi saarteni]].<ref name="FloraAmerica"/>
 
== Botaanilised tunnused ==
[[Pilt:Bruknes ziedai.jpg|pisi|left|Pohla õied]]
 
Põhialamliigi kääbuspõõsa [[vars|varred]] kasvavad 5–25 (30) cm kõrguseks,<ref name="bio2"/> Põhja-Ameerikas levinud alamliik tavaliselt 5–15 <ref name="fed"/> (harva kuni 20<ref name="Kole"/>) cm kõrguseks.
 
Pohla [[Kahesuguline õis|kahesugulised õied]] on [[Kaheli õiekate|kaheli õiekattega]] ning asuvad 3–12 kaupa tipmises kobaras. [[Õietupp]] ja [[õiekroon|-kroon]] on liitlehised ([[tupplehed|tupp-]] ja [[kroonlehed]] on kokku kasvanud). Õietupp on väike, valkjasroheline või roosakas, kolmnurksete tipmetega. Õiekroon on 4–6,5 mm pikkune, kellukakujuline, 4–5 tipmega, avatud suudme ja väljaulatuva [[Emakakael (botaanika)|emakakaelaga]].<ref name="bio2"/>
 
[[Lehed]] on 8–20 (35) mm pikkused ja 5–15 mm laiused, nahkjad, [[ellips]]it meenutava kujuga, natuke tagasipöördunud ja terve servaga, lühikese [[leheroots|rootsuga]]. Lehed on pealt läikivad, rohelised kuni tumerohelised ja alt heledamad (mattrohelised), püsivad vartel 2–4 aastat.<ref name="bio2"/>
 
Pohla [[vili|viljaks]] on ümar [[mari]], mis on enne valmimist valge kuni roosakas ja pärast valmimist punane kuni tumepunane. Marja läbimõõt on 7–12 mm.<ref name="bio2"/> [[Seeme|Seemned]] on ligi 1 mm pikkused.<ref name="CABI"/>
 
Taime maa-aluse osa moodustavad [[juurestik]] ja [[risoom]]. Juured on võrdlemisi maapinnalähedased, kasvades sügavusel 5–28 cm. Juurestikus võib moodustuda [[peajuur]].<ref name="fed"/> 4–5 aasta vanustel taimedel kasvab [[Uinuv pung|uinuvatest pungadest]] risoom, mis ei tõuse kunagi maapinnale. Värvuselt on risoom algul valge kuni roosakas, hiljem helepruun ning hõredalt kaetud soomusjate [[Alalehed|alalehtedega]].<ref name="fed"/>
 
=== Sarnasus leesikaga ===
[[Pilt:Arctostaphylos uva-ursi M 1.jpg|pisi|Kogenematu silm võib pohla segi ajada '''[[leesikas|leesikaga]]''', mille marjad on jahused ja maitsetud]]
Pohl sarnaneb [[leesikas|leesikaga]] (pildil), kes kasvab sageli pohlale iseloomulikes kasvukohtades. Leesika mari on pohla omast pisem ning maitselt jahune. Leesika lehed on pohla omast kitsamad (kitsenevad ühtlaselt varre suunas) ning lehe alumisel küljel ei esine pohlale omaseid tumedaid laike.<ref name="elusloodus"/>
 
== Kasvukohad ja -tingimused ==
=== Kasvukohad ===
Pohl kasvab suurel territooriumil [[põhjapoolkera]]l – [[Euraasia]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s. Peamisteks kasvupiirkondadeks on [[okasmets]]ad ja [[tundra]]. Kasvukohtadeks võivad olla: valgusrikkad [[mets]]ad, [[soo]]d, [[raba]]d, [[taiga]], [[nõmm]]ed, tuulised kaljurüngad, paljad [[neem]]ed, [[luide|liivaluited]], rusukalded, kuivad ja kivised mäenõlvad ning mäetipud.<ref name="fed"/><ref name="FloraAmerica"/> Euraasias tõuseb pohl mägedes kuni 3800<ref name="FloraChina"/>, Põhja-Ameerikas kuni 2400 meetri kõrgusele<ref name="fed"/>.
 
==== Harilik pohl Eestis ====
Harilik pohl on levinud üle Eesti ja kasvab peamiselt [[männimets]]ades ja kuivemates [[raba]]servades. Kasvupinnaseks on enamasti hästi [[vesi|vett]] läbilaskvad [[liiv]]ased mullad või [[turvasmullad]]. Metsatüüpidest on esindatud kõige rohkem [[palumets]]ad, millele järgnevad [[nõmmemets|nõmme-]], [[loomets|loo-]], [[rabamets|raba-]] ja [[soomets]]ad. Kõige vähem leidub pohla [[laanemets]]as. Pohla kasvukohas võib sageli kohata ka tema lähedast sugulast – [[mustikas|mustikat]].<ref name="bio2"/>
 
=== Kasvupinnas ===
Harilik pohl kasvab enamasti õhukestel noortel [[mineraalmuld]]adel ja [[turvasmuld]]adel. [[Mullad]] on sageli toitainetevaesed ja vähese [[kaltsium]]isisaldusega, kuid võivad sisaldada rohkelt kõdunevat [[Orgaanilised ühendid|orgaanilist materjali]]. Mulla [[pH]] on enamasti [[happeline keskkond|happeline]] või väga happeline. Happelise reaktsiooni teket soodustavad [[okaspuu]]de mahavarisenud ja aeglaselt kõdunevad [[okas|okkad]]. Kõige paremat kasvu näitavad pohlad pinnasel, mille pH on vahemikus 4,0–4,9. Mulla [[lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimiks]] võivad olla [[liivakivi]], [[gneiss]], [[graniit]], [[moreen]] jm.<ref name="fed"/>
 
[[Pilt:Icy LingonBerry.jpg|pisi|left|Pohlad on [[igihaljus|igihaljad]], säilitades lehed ka talvel]]
 
=== Kliima ===
Harilik pohl kasvab üsna hästi piirkondades, kus [[talv]]ed on külmad ja [[suvi|suved]] jahedad. Ta talub kehvasti suviseid kõrgeid [[õhutemperatuur]]e.<ref name="Kole"/> Pohla kääbuspõõsad on väga vastupidavad madalatele negatiivsetele õhutemperatuuridele ja võivad kasvada [[lähisarktiline kliimavööde|lähisarktilise kliimavöötme]] väga karmides ilmastikutingimustes. Talvel võib harilik pohl levila põhjapoolsemates piirkondades taluda õhutemperatuure kuni −45 °C.<ref name="davesgarden"/> Enamasti aitab karmile talvele vastu pidada kaitsev [[lumikate]]. Lume puudumisel saavad pohla pungad külmakahjustusi, kui negatiivsed õhutemperatuurid langevad alla −25...−32 °C.<ref name="CABI"/> Sama vastupidav on külmadele ka Põhja-Ameerikas kasvav hariliku pohla alamliik subsp. ''minus''. [[Alaska]] taigavööndis on [[aasta keskmine õhutemperatuur]] −6,7 °C ning [[Aasta keskmine sademete hulk|sademeid esineb aastas keskmiselt]] 210 mm.<ref name="fed"/>
 
== Paljunemine ==
Harilik pohl paljuneb [[seeme|seemnetega]] ja [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]]. Peamiseks paljunemisviisiks on [[risoom]]iharudega vegetatiivne paljunemine. 4–5 aasta vanustel taimedel hakkavad risoomid kasvama [[Uinuv pung|uinuvatest pungadest]]. Maapinna alla jäävast risoomist kasvab uus taimeharu 10–50 cm kaugusel emataimest.<ref name="bio2"/> Risoomid võivad kasvada üksikuna või paarikaupa ühe ruutmeetri suurusel pinnal. Vanemad ja suuremad pohlakolooniad võivad olla jagunenud (külmakahjustuste, põlengute ja loomade toitumise tõttu) mitmeks eraldiseisvaks tütarkolooniaks.<ref name="fed"/>
 
[[Pilt:Cowberry.jpg|pisi|Õistaimedel (k.a pohlal) valmivad seemned vilja sees, millest tuleneb [[hõimkond|hõimkonna]] nimetus [[katteseemnetaimed]]]]
 
Soojema kliimaga levikupiirkondades õitsevad pohlad kasvuperioodi ajal kaks korda. Õitsemise ajal on optimaalne õhutemperatuur 15...20 °C.<ref name="CABI"/> Alla 10° ja üle 25° õhutemperatuurid võivad märkimisväärselt marjasaaki vähendada.<ref name="prairie"/> Pohla õisi tolmeldavad [[putukad]] ning nendest arenevad viljad koos seemnetega. Isetolmlemise puhul jääb pohlasaak ligi kaks korda väiksemaks kui risttolmlemise puhul.<ref name="CABI"/> Seemned lähevad idanema vaid soodsatel tingimustel, kui nad satuvad lagedamas kohas piisava niiskusega mulda. Värskete seemnete idanevus on kuni 76,5%.<ref name="fed"/>
 
[[Lähisarktiline kliimavööde|Lähisarktilise kliimavöötme]] karmides ilmastikuoludes võivad maapinnal roomavad pohlavarred juurduda.<ref name="fed"/>
 
== Eluiga ==
Pohla esmase ja risoomist tõusnud puhma eluiga on 10–15 aastat. Maapealsete varte areng kestab 3–5 aastat ning lõpeb pärast õitsemist. Uued [[võrse]]d kasvavad varre alumise osa uinuvatest pungadest. Selline tsükkel kordub 4–5 korda. Lehtede eluiga on 2–4 aastat.<ref name="bio2"/>
 
== Fenoloogia ==
Hariliku pohla [[fenoloogia|fenoloogiline]] areng sõltub suurel määral taime kasvukoha [[kliima]]st, mis omakorda sõltub suuresti [[Laiuskraad|geograafilisest laiusest]]. Lehtede kasv saab alguse tavaliselt mai keskel – juuni alguses. Levila lõunaosas toimub see märtsis, põhjaosas mai lõpust kuni juuni alguseni. Vegetatiivsete [[pung]]ade moodustumine algab varsti pärast lehtede kasvu algust. Vanad lehed alustavad [[fotosüntees]]i protsessi ligi kaks nädalat pärast pungade avanemist.<ref name="fed"/>
 
[[Võrse]]te kasv lõpeb tavaliselt juuli keskel. Õied kasvavad välja eelmisel [[kasvuperiood]]il moodustunud [[õiepung]]adest. Levila soojema kliimaga piirkondades õitsevad pohlad kasvuperioodi jooksul tavaliselt kaks korda, andes aastas kaks marjasaaki.<ref name="fed"/> Eestis õitsevad pohlad mai lõpus juuni alguses, vahel teist korda sügisel<ref name="bio2"/>. Külmemas kliimas õitsevad pohlad 19–27, soojemas 9–18 päeva. Marjad valmivad umbes 78–84 (90 <ref name="prairie"/>) ööpäeva pärast õitsemise lõppu.<ref name="fed"/>
 
Fenoloogiline areng võib olla seotud lumikatte sulamisega. Alaska sisemaal ilmnevad esimesed märgid kasvuperioodi algusest kaks nädalat pärast lume sulamist ning õitsemise kõrghooaeg saabub umbes kuus nädalat pärast lumikatte kadumist. Kevadised külmad võivad taimede fenoloogilist arengut pidurdada. Juured ja risoomid kasvavad aktiivselt kahel perioodil aastas – varakevadel ja sügisel.<ref name="fed"/>
 
== Koht ökosüsteemis ==
[[Pilt:Falcipennis-canadensis-001.jpg|pisi|left|[[Kuusepüü]]de toidulauast moodustavad pohlamarjad märkimisväärse osa]]
=== Põhja-Ameerika ===
Metsloomad hindavad pohla taime tema igihaljuse tõttu ning pohla osatähtsus toidus on kõrgem karmima kliimaga piirkondades, kus toiduvalik pole kuigi suur. Toitainete sisaldus lehtedes ja võrsetes saavutab suurima väärtuse suve lõpus. 100 grammist pohlataimedest saavad metsloomad energiat ligi 509 kcal<ref name="fed"/>. Taimed sisaldavad [[valgud|valke]] 5–6%, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i, [[naatrium]]i, [[raud]]a jm. Eriti oluline on pohlataimede osakaal (25% ja üle selle) [[põder|põtrade]] ja [[põhjapõder|põhjapõtrade]] toidus. Põdrad saavad talvel taimed kätte kuni poolemeetrise lumekihi alt. Teiste taimi tarbivate loomade hulka kuuluvad: [[baribal]]id (''Ursus americanus''), [[ameerika valgejänes]]ed (''Lepus arcticus''), [[ameerika jänes]]ed (''Lepus americanus'') jt.<ref name="fed"/>
 
Veelgi tähtsamat osa täidavad [[ökosüsteem]]is pohla marjad, millest toituvad paljud [[imetaja]]d ja [[linnud]]. Üle talve lume all seisnud marju süüakse kevadest kuni järgmise saagi valmimiseni. Näiteks Alaska sisemaal moodustavad pohlamarjad kuusepüüde toidust kuni 40%. Paljudes piirkondades on pohlamarjad hädavajalikuks toiduallikaks kevadel põhja poole [[ränne|rändavatele]] lindudele. Pohladest ei ütle ära [[ronk]], [[faasan]], [[lumepüü]], [[Kajakas|kajakad]], [[haned]], [[püüd]], [[kanalised]], [[kirde-leeklind]] (''Piranga olivacea''), [[ida-sinilind]] (''Sialia sialis''), [[Rästas|rästad]] jt. [[Puna-leethiir]] sööb suurtes kogustes marju sügisperioodil. Hilissügisel toitub punarebane märkimisväärsel hulgal pohladest. Väike[[närilised]] toituvad marjadest meelsasti ka talvel, kaevates urud lume sisse. Baribali jaoks on marjad olulisel kohal eelkõige Alaskas. Ületalve lume all seisnud marju asuvad karud sööma kohe pärast lumikatte sulamist. Uuesti saavad marjad osaks karu toidumenüüst sügisel. Pohladest ei ütle ära ka [[jääkaru]]d ja [[ida-vöötorav]]ad.<ref name="fed"/>
 
=== Euraasia ===
Euraasias on hariliku pohla koht ökosüsteemis sama tähtis kui Põhja-Ameerikas. Õitsemisperioodil korjavad [[nektar]]it ja samal ajal tolmeldavad suuri pohlakolooniad paljud putukad, kellest tähtsamad on [[kimalane|kimalased]] ja [[mesilased]].<ref name="luontoportti"/> Pohla taimed on toiduks põtradele, põhjapõtradele, jänestele ([[valgejänes]], [[halljänes]]) jt.<ref name="krasnoyarsk"/> Marjad on toiduks [[pruunkaru]]dele, [[ahm]]idele, [[hunt]]idele, [[ilves]]tele, [[metsnugis]]tele, rebastele, jänestele, [[metsis]]tele, [[teder|tetredele]], [[laanepüü]]dele jt.<ref name="luontoportti"/><ref name="krasnoyarsk"/> Väga hea marjasaagi tõttu võivad linnud oma [[Ränne (zooloogia)|äralendu]] talvitusaladele edasi lükata. Rikkalikul saagiaastal lahkuvad [[rästaslased]] alles siis, kui maa kattub lumega.<ref name="luontoportti"/>
 
== Kasutamine ==
[[Pilt:LingonberryJam.jpeg|pisi|Saiaviilud pohlamoosiga]]
[[Pilt:Blodpudding-2.jpg|pisi|Rootsipärane [[verivorst]] pohlamoosiga]]
[[Pilt:Mors (ru. Морс - прохладительный негазированный напиток).JPG|pisi|Pohladest saab valmistada morssi]]
 
Loomariigis hinnatud pohli korjavad usinalt ka inimesed. Peamised tootjariigid on Rootsi, Soome ja Venemaa. Neile järgnevad Norra, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Jaapan, Saksamaa, Kanada ja Alaska.<ref name="oregonstate"/> Euroopas kogutakse metsadest aasta jooksul 10 000–55 000 tonni pohlamarju,<ref name="CABI"/> Kanadas (peamiselt [[Newfoundland]]is) 40–500 tonni (keskmiselt ligi 100 tonni).<ref name="oregonstate"/>
 
Eestis on väga hea kuni keskmise pohla saagikusega metsi ligikaudu 20 000 hektarit. Parimat saaki annavad raiesmikud, kus metsa alustaimestik pole pärast puude langetamist ja väljavedu eriti kahjustada saanud. Keskmisel saagiaastal on Eesti metsade pohlasaaki hinnatud 120 ja heal saagiaastal 250 tonnile.<ref name="mivana"/>
 
=== Kultiveerimine ===
 
Tänapäeval pole hariliku pohla kultiveerimine kuigi laialdaselt levinud. Peamiselt kultiveeritakse taimi marjade saamiseks, vähesel määral kasutatakse neid ka pinnakattena<ref name="aiasober"/>. Pohla kultiveerimisega alustati Skandinaavias 20. sajandi teises pooles.<ref name="CABI"/> Esimene kultivar selekteeriti välja 1969. aastal [[Holland]]is ilutaimedena kasvatatavate isendite hulgast. Esialgu kultiveeriti pohli vaid Euroopas; Põhja-Ameerikasse introdutseeriti esimesed kultivarid 1995. aastal.<ref name="oregonstate"/> Nüüdisajal tuntakse üle 20 kultivari.<ref name="Kole"/> Hariliku pohla kultivarid on nt 'Coral', 'Ida', 'Linnea', 'Sanna' ja 'Sussi'.
 
=== Kulinaaria ===
Pohla marju on juba sajandeid kasutanud Euraasia põhjaosas elavad rahvad. Eriti hinnatud on pohlad [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Norra]]s, [[Venemaa]]l, [[Eesti]]s jm. Pohli kasutasid ka Põhja-Ameerika põhjaosa [[Indiaanlased|põlisrahvad]]. Marju tarbitakse nii värskelt, külmutatult kui ka termiliselt töödelduna. Neist saab valmistada moosi, mahla, siirupit, morssi, kastmeid, koogitäidist jne. Samuti leiavad marjad kasutust mitmesuguste toitude (nt lihatoidud, jogurtid, jäätised) lisandina.<ref name="prairie"/> [[Eesti köök|Eestis rahvustoitude]] hulka kuulub traditsiooniliselt [[verivorst]] koos pohlamoosiga.<ref name="eestitoit"/>
 
==== Värskete marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis ====
Pohla marjad sisaldavad [[arbutiin]]i (4,44%), [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilseid]] [[karboksüülhapped|karboksüülhappeid]] (2,27–3,05%), [[kvertsetiin]]i (146 mg ühe kilogrammi kohta), [[bensoehape]]t (toimib loodusliku säilitusainena) jm.<ref name="zhion"/>
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toitained]]<ref name="food"/>
! Toitaine !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[Kalorsus]] || 52,6 kcal
|-
| [[Vesi]] || 86,3 g
|-
| [[Süsivesikud]] || 11,5 g
|-
| [[Fruktoos]] || 4,2 g
|-
| [[Glükoos]] || 4,3 g
|-
| [[Sahharoos]] || 0,2 g
|-
| [[Tärklis]] || 0,1 g
|-
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 3,7 g
|-
| [[Valgud]] || 0,8 g
|-
| [[Lipiidid]] || 1,2 g
|-
| [[Tuhk]] || 0,3 g
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="food"/>
! Toiteelement !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[Kaalium]] (K) || 89,0 mg
|-
| [[Kaltsium]] (Ca) || 20,0 mg
|-
| [[Fosfor]] (P) || 16,0 mg
|-
| [[Magneesium]] (Mg) || 9,0 mg
|-
| [[Mangaan]] (Mn) || 3,2 mg
|-
| [[Naatrium]] (Na) || 2,0 mg
|-
| [[Raud]] (Fe) || 0,4 mg
|-
| [[Vask]] (Cu) || 0,07 mg
|-
| [[Tsink]] (Zn) || 0,18 mg
|-
| [[Jood]] (I) || 0,15 μg
|-
| [[Kroom]] (Cr) || 1,0 μg
|}
 
{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="food"/>
! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta
|-
| [[C-vitamiin|C]] || 11,0 mg
|-
| [[A-vitamiin|A]] || 1,75 µg
|-
| β-[[karoteen]] || 21 µg
|-
| [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,05 mg
|-
| [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,04 mg
|-
| [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,50 mg
|-
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,12 mg
|-
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,01 mg
|-
| [[E-vitamiin|E]] || 1,6 mg
|-
| [[Folaadid]] || 2,0 µg
|}
 
{{-}}
 
=== Kasutus rahvameditsiinis ===
Pohla marjad tõstavad immuunsust. Neid on kasutatud [[rahvameditsiin]]is [[suhkurdiabeet|suhkurdiabeedi]], hingamisteede ägeda põletiku, mao- ja seedekulglapõletiku, neeru- ja põiepõletiku, liigesepõletiku jt [[põletik]]e ning valude korral. Harilik pohl ei sobi ägedate maksapõletike, neeru või põiepõletike korral.<ref>[[Aleksander Heintalu]], [[Anneli Sihvart]], "Vigala Sassi taimeravi", Pegasus, lk 110–111, 267, 2012</ref>
 
Pohlalehtedes leidub arbutiini. Nendest valmistatud teed või keedist on rahvameditsiinis kasutatud [[uriin]]ierituse soodustamiseks, [[neer]]u- ja [[põis|põievaevuste]] puhul ning [[reuma]] raviks.<ref name="muraste"/>
 
==== Droogina ====
Pohlalehti ja -võrseid (''Vitis idaeae folium et cormus'') ning marju (''Vitis idaeae fructus'') kasutatakse [[droog]]ina, mida korjatakse taimedelt kas varakevadel või hilissügisel ja kasutatakse bakterivastase vahendina sama moodi nagu leesikat.<ref name="A.Raal">[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 939, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010</ref>
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="TNC">{{netiviide | URL = http://explorer.natureserve.org/servlet/NatureServe?sourceTemplate=tabular_report.wmt&loadTemplate=species_RptComprehensive.wmt&selectedReport=RptComprehensive.wmt&summaryView=tabular_report.wmt&elKey=129786&paging=home&save=true&startIndex=1&nextStartIndex=1&reset=false&offPageSelectedElKey=129786&offPageSelectedElType=species&offPageYesNo=true&post_processes=&radiobutton=radiobutton&selectedIndexes=129786&selectedIndexes=142000| Pealkiri = "''Vaccinium vitis-idaea'' – L".| Väljaanne = www.natureserve.org| Kasutatud = 12.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="bio2">{{netiviide | URL = http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pohl2.htm| Pealkiri = "Pohl – täiendav info".| Väljaanne = bio.edu.ee| Kasutatud = 10.12.2011}}</ref>
<ref name="FloraChina">{{netiviide | URL = http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=200016732| Pealkiri = "''Vaccinium vitis-idaea'' Linnaeus. Flora of China".| Väljaanne = www.efloras.org| Kasutatud = 10.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="FloraAmerica">{{netiviide | URL = http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=200016732| Pealkiri = "''Vaccinium vitis-idaea'' Linnaeus. Flora of North-America".| Väljaanne = www.efloras.org| Kasutatud = 10.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="Kole">Chittaranjan Kole. "Wild Crop Relatives: Genomic and Breeding Resources: Temperate Fruits". Springer; 1st Edition, 2011. ISBN 978-3642160561. </ref>
<ref name="fed">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/shrub/vacvit/all.html| Pealkiri = "''Vaccinium vitis-idaea''".| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 10.12.2011}}</ref>
<ref name="elusloodus">[[Rein Kuresoo]], [[Hendrik Relve]], [[Indrek Rohtmets]]. "Eesti elusloodus". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2001. ISBN 9985-3-0499-3.</ref>
<ref name="davesgarden">{{netiviide | URL = http://davesgarden.com/guides/pf/go/31657/| Pealkiri = "''Vaccinium vitis-idaea''".| Väljaanne = davesgarden.com| Kasutatud = 11.12.2011}}</ref>
<ref name="luontoportti">{{netiviide | URL = http://www.luontoportti.com/suomi/en/kukkakasvit/cowberry| Pealkiri = "Cowberry".| Väljaanne = www.luontoportti.com| Kasutatud = 13.12.2011}}</ref>
<ref name="krasnoyarsk">{{netiviide | URL = http://krasnoyarsk.drugiegoroda.ru/28-_yagody_krasnoyarskogo_kraya/| Pealkiri = "Ягоды Красноярского края".| Väljaanne = krasnoyarsk.drugiegoroda.ru| Kasutatud = 13.12.2011}}</ref>
<ref name="food">{{netiviide | URL = http://www.foodcomp.dk/v7/fcdb_details.asp?FoodId=0326| Pealkiri = "Lingonberry, raw"| Väljaanne = www.foodcomp.dk| Kasutatud = 13.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="muraste">{{netiviide | URL = http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=45&Itemid=1| Pealkiri = "Harilik pohl"| Väljaanne = www.studioviridis.ee| Kasutatud = 13.12.2011| Keel = }}</ref>
<ref name="CABI">Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.</ref>
<ref name="prairie">{{netiviide | URL = http://www.prairie-elements.ca/lingonberry.html| Pealkiri = "Biology & Culture Of The Lingonberry, ''Vaccinium vitis-idaea''"| Väljaanne = www.prairie-elements.ca| Kasutatud = 13.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="zhion">{{netiviide | URL = http://www.zhion.com/Lingoberry.html| Pealkiri = "Lingonberry Benefits and Side Effects"| Väljaanne = www.zhion.com| Kasutatud = 13.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="eestitoit">{{netiviide | URL = http://www.eestitoit.ee/?page_id=37&language=et| Pealkiri = "Tüüpilised tooted ja toidud"| Väljaanne = www.eestitoit.ee| Kasutatud = 13.12.2011| Keel = }}</ref>
<ref name="aiasober">{{netiviide | URL = http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/366| Pealkiri = "Pohl"| Väljaanne = www.aiasober.ee| Kasutatud = 14.12.2011| Keel = }}</ref>
<ref name="oregonstate">{{netiviide | URL = http://extension.oregonstate.edu/catalog/pdf/em/em8847.pdf| Pealkiri = "Economic Evaluation of Lingonberry Production in Oregon"| Autor = L. Burt and R. Penhallegon| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = extension.oregonstate.edu| Aeg = 2003| Koht = | Väljaandja = Oregon State University| Kasutatud = 14.12.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="mivana">{{netiviide | URL = http://mi.emu.ee/userfiles/MI/FSMU/1999/mets_31-15.pdf| Pealkiri = "Metsamarjade ja seente varud ning kasutamine Eestis"| Autor = [[Taimi Paal]]| Failitüüp = PDF| Täpsustus = Metsanduslikud uurimused XXXI, 131–140. ISSN 1406-9954| Väljaanne = mi.emu.ee| Aeg = 1999| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 14.12.2011| Keel = }}</ref>
 
}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Vaccinium vitis-idaea}}
* [http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=714 Pohl]. Herba
* [[Urmas Kokassaar]], [http://www.terviseleht.ee/200134/34_pohl.php "Pohl on populaarne"] Terviseleht
* Silja Luide, [http://epl.delfi.ee/news/lp/kogu-tode-kuradimarjast?id=65242496 "Kogu tõde kuradimarjast"], Eesti Päevaleht, 10. november 2012
 
{{Head artiklid}}