|
== Alamliigid ja nende levik ==
Harilikul pohlal eristatakse kahte [[alamliik]]i:[[Alalehed|ega]].<ref name="fed" />
*''Vaccinium vitis-idaea'' subsp. ''vitis-idaea'' ehk põhialamliik kasvab [[Euraasia]]s: [[Põhja-Euroopa|Põhja]]-, [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopa]]s ([[Skandinaavia poolsaar]]est [[Itaalia]]ni), [[Ida-Euroopa]]s, [[Kaukasus]]es, [[Siber]]is, [[Hiina]]s ([[Heilongjiang]], [[Jilin]], [[Sise-Mongoolia]], [[Shanxi]], [[Xinjiang]]), [[Korea]]s, [[Mongoolia]]s ja [[Jaapan]]is.<ref name="FloraChina"/>
*''Vaccinium vitis-idaea'' subsp. ''minus'' kasvab [[Põhja-Ameerika]] põhjaosas, [[Gröönimaa]] loodeosast läbi [[Kanada]] ja [[Alaska]] kuni [[Aleuudid|Aleuudi saarteni]].<ref name="FloraAmerica"/>
== Botaanilised tunnused ==
[[Pilt:Bruknes ziedai.jpg|pisi|left|Pohla õied]]
Põhialamliigi kääbuspõõsa [[vars|varred]] kasvavad 5–25 (30) cm kõrguseks,<ref name="bio2"/> Põhja-Ameerikas levinud alamliik tavaliselt 5–15 <ref name="fed"/> (harva kuni 20<ref name="Kole"/>) cm kõrguseks.
Pohla [[Kahesuguline õis|kahesugulised õied]] on [[Kaheli õiekate|kaheli õiekattega]] ning asuvad 3–12 kaupa tipmises kobaras. [[Õietupp]] ja [[õiekroon|-kroon]] on liitlehised ([[tupplehed|tupp-]] ja [[kroonlehed]] on kokku kasvanud). Õietupp on väike, valkjasroheline või roosakas, kolmnurksete tipmetega. Õiekroon on 4–6,5 mm pikkune, kellukakujuline, 4–5 tipmega, avatud suudme ja väljaulatuva [[Emakakael (botaanika)|emakakaelaga]].<ref name="bio2"/>
[[Lehed]] on 8–20 (35) mm pikkused ja 5–15 mm laiused, nahkjad, [[ellips]]it meenutava kujuga, natuke tagasipöördunud ja terve servaga, lühikese [[leheroots|rootsuga]]. Lehed on pealt läikivad, rohelised kuni tumerohelised ja alt heledamad (mattrohelised), püsivad vartel 2–4 aastat.<ref name="bio2"/>
Pohla [[vili|viljaks]] on ümar [[mari]], mis on enne valmimist valge kuni roosakas ja pärast valmimist punane kuni tumepunane. Marja läbimõõt on 7–12 mm.<ref name="bio2"/> [[Seeme|Seemned]] on ligi 1 mm pikkused.<ref name="CABI"/>
Taime maa-aluse osa moodustavad [[juurestik]] ja [[risoom]]. Juured on võrdlemisi maapinnalähedased, kasvades sügavusel 5–28 cm. Juurestikus võib moodustuda [[peajuur]].<ref name="fed"/> 4–5 aasta vanustel taimedel kasvab [[Uinuv pung|uinuvatest pungadest]] risoom, mis ei tõuse kunagi maapinnale. Värvuselt on risoom algul valge kuni roosakas, hiljem helepruun ning hõredalt kaetud soomusjate [[Alalehed|alalehtedega]].<ref name="fed"/>
=== Sarnasus leesikaga ===
[[Pilt:Arctostaphylos uva-ursi M 1.jpg|pisi|Kogenematu silm võib pohla segi ajada '''[[leesikas|leesikaga]]''', mille marjad on jahused ja maitsetud]]
| 