Sõralised: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sõralised''' (''Artiodactyla'' ehk ''Paraxonia'') on [[klassikaline süstemaatika|klassikalises süstemaatikas]] üks [[imetajad|imetajate]] [[Selts (bioloogia)|selts]]idest. Nad on peamiselt [[taimtoidulised]] maismaaloomad, kelle [[jäseJäsemed|jäsemetel]]metel on enamasti [[paarisarv]] (kaks või neli) [[varvas|varbaid]]. Erinevalt [[kabjalised|kabjalistest]] kannavad nende keharaskust enam-vähem võrdselt kaks varvast (enamasti kolmas ja neljas), mitte peamiselt või täielikult kolmas (varvaste loendamisel arvestatakse ka puuduvaid varbaid).

Sõralistest on aretatud mitu [[koduloom]]a, kel on suur majanduslik ja kultuuriline tähtsus, näiteks [[Siga|kodusiga]], [[Lammas|kodulammas]] ja [[Veis|koduveis]].

Sõralistel on mõned ühised tunnused eriti jäsemete ehituses, mida tänapäevastel ([[retsentne liik|retsentsetel]]) veelise eluga tugevasti kohastunud vaalalistel ei ole. Sõraliste ühisteks tuletatud tunnusteks ([[sünapomorfia]]teks) peeti [[kontsluu]] erilist ehitust kahe ülemise liigesepinnaga (''[[trochlea tali proximalis]]'' ja ''[[trochlea tali distalis]]'') ning pikenenud viimast [[eespurihambad|eespurihammast]]. Ent selle erilise kontsluu avastamine [[fossiilKivistis|fossiilsetel]]setel vaalalistel (2001) on andnud vaidlustele süstemaatika üle uut hoogu.

[[HuulHuuled]]ed on liikuvad ja lihaliselised. Mõnedel rühmadel, nagu sealistel, aga ka mitmel mäletsejalisel, nagu [[saiga]]l ja perekonnal ''[[Madoqua]]'', on [[ülahuul]] pikenenud, nii et on moodustunud [[kärss]].