Leelismetallid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja GregTom65 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Dexbot.
Märgis: Tühistamine
12. rida:
 
Et leelismetallide [[aatom]]itel on väliskihis ainult üks [[elektron]], mis asub tuumast kaugel, loovutavad nad selle elektroni väga kergesti, muutudes positiivse laenguga [[ioon]]ideks. Elektronide väliskihi ja eelviimase kihi ühesugusest ehitusest on tingitud kõikide leelismetallide omavaheline suur sarnasus, erinevused seisnevad peamiselt suurema järjenumbriga elementide oluliselt suuremas keemilises aktiivsuses. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka – nad on väga tugevad [[redutseerija]]d.
 
Looduses esinevad leelismetallid eranditult ühenditena. Naatrium ja kaalium kuuluvad maakera kõige levinumate elementide hulka: [[naatriumkloriid]] (sool) sisaldub merevees ning moodustab paiguti võimsaid [[kivisool]]alademeid. Suurtes kogustes leidub ka teisi naatriumisoolasid: [[naatriumnitraat]]i, [[naatriumkarbonaat]]i (sooda) ja [[naatriumsulfaat]]i. Looduslikest kaaliumisooladest on levinuim [[kaaliumkloriid]]. Teised leelismetallid on looduses tunduvalt vähem levinud, frantsiumi esineb looduslikult väga väheses koguses aktiiniumireas (poolestusajaga kuni 22 minutit on ta kõige lühema poolestusajaga kõigi esimese 105 elemendi seas, ja erinevalt suurema järjenumbriga elementidest pole frantsiumi puhul tõenäone seni avastamata pikema poolestusajaga isotoopide olemasolu).
 
Kõik leelismetallid moodustavad [[hüdroksiid]]e, mis lahustuvad hästi [[vesi|vees]] ja [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieeruvad]], eraldades [[hüdroksiidioon]]e.