Eestikeelsed piiblitõlked: erinevus redaktsioonide vahel

Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles [[1715]]. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest [[Eberhard Gutsleff|Eberhard]] ja [[Heinrich Gutsleff]], kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud [[Põhjasõda]]. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest tänapäevani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Raamat trükiti [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikojas]].

 

Esimene trükitud eestikeelne täielik piiblitõlge ilmus [[1739]]. aastal [[Jüri kogudus]]e pastori [[Anton thor Helle]] tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Osaliselt uuesti tõlgitud ja tugevasti toimetatud piiblitõlge oli oma aja kohta keeleline suursaavutus, mida kiidab [[Friedebert Tuglas]]: „''Ma usun, et piibel maakeele tõlkimisel palju oma keele ilust ei kaotanud. Ta leidis kohase keele, tüseda ja talupoegliku, mida veel poolharidus ning ajaleht polnud rikkunud. See oli toores ja vaene, kuid julge ja plastiline''.”<ref>Friedebert Tuglas, „Kriitika I”, Tartu 1919</ref>  Tõlkes leidis kasutamist [[Bengt Gottfried Forselius|Bengt Gottfried Forseliuse]] (u 1660–1688) ettepanekutest lähtuvalt korrigeeritud nn vana kirjaviis, millest on eemaldatud saksa võõrtähed ja kaotatud h-tähe pikendusmärgi funktsioon<ref>Näituse "Alguses oli Sõna. Ajaloolised Piiblid Jaan Paruski kogust" buklett, [[Eesti Kunstimuuseum]], 2013</ref>.