Henn Arvo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
Täiendavat infot
1. rida:
{{toimeta}}'''Henn Arvo''' (ka '''Henn Arwo''', pseudonüüm '''Jok''', enne eestistamist aastani [[1935]] '''Johannes Kõpman'''; [[31. jaanuar]] [[1915]] [[Viljandi]] – [[17. august]] [[1984]] [[Montreal]], [[Kanada]]) oli eesti kergejõustiklane, jalgpallur, spordiajakirjanik, spordikohtunik ja karikaturist.
 
TaKäsitöölise onpoeg. lõpetanud1931–1934 õppis [[Viljandi Maagümnaasium|Viljandi Maagümnaasiumis]]i, mida ei lõpetanud.
 
== Sport ja ajakirjandus ==
Juba 1928. aastal hakkas ta tegelema spordiga ja oli Viljandi Poiste Spordi Liidus õpetajaks Julius Mageri juhendamisel. Alates 1934 töötas spordi- ja kohtureporterina ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]. Ta tuli aastatel 1938–1943 5 korda 400 m jooksus ja 3 korda teatejooksus (Sakala meeskonnas) [[Eesti meister|Eesti meistriks]]. 1940. aastal tegi 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi. 7 korral on kuulunud Eesti koondisse.
 
Ta on tegutsenud nii kergejõustiku- kui ka suusakohtunikuna.
 
1938. aastal töötas ta reporterina suusatamise MM-il Lahtis.
 
Ta oli Sakala Noorseppade Maleva asutajaliikmeid ja tegev Sakala kergejõustikuosakonna juhatuses.
 
Töötas spordiajakirjanikuna [[Riigi Ringhääling|Riigi Ringhäälingus]] 1939–1940 ja Saksa okupatsiooni aegses raadiojaamas ''Landessender Reval''. Toimetas Taarupgaardi (Taani) põgenikelaagris masinkirjas laagrilehti ''Taarupgaardi Post'' ja ''Tindinokk'' (2.1946, kumbagi ilmus 1 nr). Kanadas oli pikka aega ajalehe [[Meie Elu (ajaleht, 1950–2001)|Meie Elu]] (Toronto) kaastöötaja ja toimetaja Montrealis.
 
== Karikatuur ==
Karikatuure hakkas ta joonistama juba 17-aastaselt, tema esimene karikatuur ilmus 1931 ajalehes [[Oma Maa (Viljandi)|Oma Maa]] (Viljandi), tema karikatuure avaldati näiteksveel [[Eesti Spordileht (1920–1940)|Eesti Spordilehes]] ja mõnes muuski ajalehes ja ajakirjas. 1935. aastal koos korraldas koos [[Evald Reier|Evald Reieriga]] Viljandis Tartu tänaval Romantsovi majas oma esimese [[šarž]]inäituse. Sellele järgnesid näitused [[Põltsamaa]]l, [[Narva]]s, [[Paide]]s, [[Tapa]]l, [[Tõrva]]s, [[Tallinn]]as ja mujal. Töötas Viljandis [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetuses. 1936. aasta sügisel tegid nad koos Evald Reieriga reisi ümber Euroopa - [[Inglismaa|Inglismaal]], [[Gibraltar|Gibraltaris]], [[Hispaania|Hispaanias]] ja Aafrikas, saatis [[Sakala (ajaleht)|Sakalale]] reisikirju. Reisil teeniti raha kohapeal tuntud inimestest [[Šarž|šarže]] tehes. Pärast Euroopa reisi naasmist 1937–1938 korraldas koos [[Evald Reier|Evald Reieriga]] karikatuuride-šaržide rändnäituse Viljandis, Võrus, Valgas, Narvas ja Rakveres, mis jõudsid ka [[Helsingi]]sse, [[Lahti]]sse ja [[Hämeenlinna]].
 
1941. aasta suve lõpul avas koos [[Evald Reier|Evald Reieri]] ja [[Edmund Valtman|Edmund Valtmaniga]] [[Viljandi|Viljandis]] [[Lossi tänav (Viljandi)|Lossi tänav]]al oma stuudios nn karikatuuripuhveti, kus iga soovija võis endast lasta šarži teha.
1936. aasta sügisel tegid nad koos Evald Reieriga reisi ümber Euroopa. Reisil teeniti raha kohapeal tuntud inimestest šarže tehes. Pärast Euroopa reisi naasmist korraldasid nad mitu näitust Eestis ja jõudsid oma piltidega ka [[Helsingi]]sse, [[Lahti]]sse ja [[Hämeenlinna]].
 
19411944. aastaaastal suvepõgenes lõpulPoola, avasidelas Henn ArvoSaksamaal, EvaldTaanis Reier1945–1948 ja [[EdmundRootsis Valtman]] Viljandis [[Lossi tänav (Viljandi)|Lossi tänav]]al oma stuudios nn karikatuuripuhveti1948–1949, kus iga soovija võistöötas endastkunstnikuna lasta šarži tehareklaamibüroos. 1944.Seejärel aastal lahkus ta Eestist[[Emigratsioon|emigreerus]] Kanadasse, kus algul töötas kindlustusagendina<ref>Sakala kalender 1991. Viljandi, 1990, (lk 87–90)</ref>. Hiljemja hiljem oli ta maailma ühe suurema [[Montréal|Montreali]] alumiiniumifirma Alcan reklaamikunstnik ja šaržimeister. Võttis osa karikaturistide ühisnäitustest Montreali Jaani kirikus 1956–1959, 1961 ja 1967. Lisaks tegutses eesti seltsides.
 
==Isiklikku==