Maximilian I (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
[[1477]]. aastal sai ta oma naise kõrval Burgundia hertsogkonna kaasvalitsejaks, ehkki kaotas peagi enamiku sellest [[Prantsusmaa]]le. [[Valois-Burgundia dünastia]]st [[Burgundia hertsog]]i [[Charles Südi]] surmaga (1477) jagati hertsogkond Prantsusmaa kuninga [[Louis XI]] ja [[Habsburgid]]e vahel. Charles Südi surma järel kuulutas Prantsusmaa kuningas [[Louis XI]] hertsogkonna lõppenuks ja haaras suure osa selle territooriumist Prantsuse krooni alla. Burgundia territoriaalne hertsogkond läks vastavalt [[Saali tavaõigus]]ele tagasi Prantsuse kroonile ja kuningas [[Louis XI]] hõivas ka Prantsuse osa Burgundia valdustest Madalmaades.
[[File:Deutschl&Oberitalien.1477.jpg|pisi|left|Saksamaa ja [[Põhja-Itaalia]] alad 1477]]
Saksa-Rooma riigi territooriumil asunud keiserlikud läänid [[Burgundia Madalmaad]] ja [[Burgundia krahvkond|Franche-Comte']]i vabakrahvkond kuulusid aga Mariele, kes isa surma ajal oli 19-aastane ja vallaline. Habsburgide keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] kindlustas Marie võõrasema Margareti abiga abielu oma pojale, tulevasele keisrile Maximilian I-le. 16. augustil 1477 nad abiellusidki ning Habsburgid said kontrolli Burgundia pärandi jäänuste üle. Maximilian pidas Burgundia Madalmaid, sealhulgas [[Flandria krahvkond]] ja [[Artois' krahvkond]], siiski oma naise ja iseenda jagamatuteks domeenideks ja marssis Prantsusmaa vastu. Konflikt kulmineerus aastal 1479 [[Guinegatte lahing (1479)|Guinegatte lahingus]]. Kuigi Maximilian oli võidukas, sai ta vastavalt 1482 [[Arrasi leping (1482)|Arrasi lepingule]] ainult Flandria krahvkonna pärast tema naise Marie ootamatut surma, kui Prantsusmaa sälitas Artois. 1477. aastal, pärast [[Gelderni krahvid ja hertsogid|Gelderni hertsogi]] [[Arnold van Egmont]]i surma sai Maximiliani valdusse ka [[Gelderni hertsogkond]].
 
[[1478]]. aastal sündis ta poeg [[Philipp Ilus]] (1478–[[1506]]), kellest sai pärast ema ootamatut surma [[1482]]. aastal [[Burgundia hertsog]] ja hiljem ([[1504]]–1506) [[Kastiilia kuningate loend|Kastiilia kuningas]] Felipe I nime all. Oma testamendis pärandas Marie Burgundia pärandi oma ja Maximiliani pojale [[Philipp Ilus]]ale. Viimase isa, rahulolematuna Arrasi lepingu tingimustega, jätkas kampaaniat Prantsuse territooriumide hõivamiseks. Aastal 1493 loobus Prantsusmaa kuningas [[Charles VIII]] vastavalt [[Senlisi leping]]ule lõplikult Artois'st, mis üheskoos Flandriaga liidendati keiserlikesse [[Seitseteist provintsi|Seitsmeteistkümnesse Provintsi]] Philippi võimu alla.