Erinevus lehekülje "Egiptus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 35 983 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
== Ajalugu ==
{{Vaata|Egiptuse ajalugu}}
=== EelajaloolineEgiptuse EgiptusVabariik ===
23. juulil 1952 toimus Egiptuses sõjaväeline [[riigipööre]], millega kukutati võimult [[Faruk I]], kelle asemel pandi ametlikult troonile tema 6-kuune poeg [[Fuad II]]. 18. juunil 1953 kuulutati Egiptuses välja [[vabariik]], millega lõppes [[Muhammad Ali dünastia]] valitsemisperiood.<ref name="albawaba"/>
Egiptuse alad asustasid kütid-korilased [[pleistotseen]]is.<ref name="crystalinks"/> 10. aastatuhandel eKr asendus küttide-korilaste kultuur põlluharijate-karjakasvatajate kultuuriga. Umbes aastal 8000 eKr alanud kliimamuutuste ja/või liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus [[Sahara]] kõrb. Varajased hõimud liikusid Niiluse orgu, kus arenes välja püsiasustusega, põllumajanduslik ja varasema perioodiga võrreldes rohkem tsentraliseeritud [[ühiskond]].<ref name="Midant-Reynes"/>
 
[[Neoliitikum]]is arenesid [[Ülem-Egiptus|Ülem-]] ja [[Alam-Egiptus]]es mitmed eeldünastilised kultuurid. Mõlema Egiptuse kogukonnad jäid kultuuriliselt eraldatuks rohkem kui 2000 aastaks, kuid lävisid sageli omavahel läbi kaubanduse. Esimesed jäljed [[egiptuse hieroglüüfid]]est ilmnevad Nagada kultuuri saviesemetelt aastast ''ca'' 3200 eKr.<ref name="Oxford"/>
 
=== Vana-Egiptus ===
{{Vaata|Vana-Egiptus}}'' umbes aastat 3100 eKr valluseni [[Rooma riik|Rooma riigi]] poolt [[30 eKr]] või [[Vana-Makedoonia|kreeklaste]] vallutuseni [[332 eKr]].
{{Vaata|Keskmine riik}}'' umbes 2137–1781 eKr, [[Vana-Egiptuse ajalugu]]''
[[Pilt:The Sphinx and Pyramid of Khafre.jpg|pisi|vasakul|[[Chephreni sfinks]] koos Giza püramiididega rajati [[Vana riik|Vana riigi]] ajal ning on tänapäeval Egiptuse tähtsaimad turismimagnetid]]
[[Pilt:Muistne Egiptus.png|pisi|Muistne Egiptus]]
 
Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas umbes aastal 3150 eKr üheks kuningriigiks vaarao [[Menes]], kes pani aluse erinevatele Egiptuse dünastiatele, mille esindajad valitsesid riiki järgneval kolmel aastatuhandel. [[Egiptuse kultuur]] jõudis sellel perioodil oma õitsengu tippu, eristudes teistest kultuuridest oma [[Vana-Egiptuse religioon|religiooni]], [[Vana-Egiputse kunst|kunsti]], [[egiptuse keel|keele]] ja tavade poolest. Ühendatud riigi varadünastilisele ajastule järgnes [[Vana riik|Vana riigi]] periood (''ca'' 2700–2200 eKr), mil rajati palju [[Egiptuse püramiidid|püramiide]], millest märkimisväärseimad on III dünastia ajal rajatud [[Džoseri püramiid]] ja IV dünastia ajal rajatud [[Giza püramiidid]].<ref name="ancienthistory"/>
 
[[Esimene vaheperiood|Esimese vaheperioodi]] ligi 150-aastast perioodi riigis iseloomustab poliitiline ebakindlus ja võimu detsentraliseerumine. <ref name="OldKingdomFall"/> Ulatuslikumad Niiluse üleujutused ja poliitiline stabiliseerumine aitasid kaasa riigi uuele tõusule [[Keskmine riik|Keskmise riigi perioodil]], mis saavutas oma kõrgaja vaarao [[Amenemhet III]] võimuperioodil.<ref name="Bell 263">Bell (1975), lk 263.</ref> [[Teine vaheperiood|Teisel vaheperioodil]] valitsesid Egiptuse põhjaosa [[hüksoslased]] ([[semiidid]]-asiaadid), kes rändasid Niiluse deltasse 18. sajandil eKr ning haarasid võimu umbes aastal 1630 eKr. Hüksoslased rajasid deltasse uue pealinna [[Avaris]]e ning valitsesid suuremat osa Egiptusest XV dünastiana (1630–1521 eKr).<ref name="hyksos"/> Võõramaalased ajas riigist välja Ülem-Egiptuse vaarao [[Ahmose I]], kes asutas XVIII dünastia ja viis pealinna [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]est üle [[Teeba (Egiptus)|Teebasse]].<ref name="ahmose1"/>
 
[[Uus riik|Uue riigi]] perioodil (u 1550–1070 eKr) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas ([[Nuubia]]s) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval [[Sudaan]]i põhjaosa) ja põhjas [[Süüria]]ni.<ref name="metmuseum"/> Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod, nt [[Hatšepsut]], [[Thutmosis III]], [[Ehnaton]] ja tema naine [[Nofretete]], [[Tutanhamon]] ning [[Ramses II]].<ref name="newkingdom"/> [[Kolmas vaheperiood|Kolmandat vaheperioodi]] iseloomustavad liibüalaste, nuubialaste ja assüürlaste vallutusretked Egiptusse, kuid egiptlased suutsid need sissetungijad riigist lõpuks välja lüüa.<ref name="ancientsudan"/>
 
[[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide riigi]] valitseja [[Kambyses II]] purustas Egiptuse väed aastal 525 eKr ning vallutas seejärel kogu riigi.<ref name="livius"/> Korduvalt ebaõnnestunud ülestõusude järel suutsid egiptlased kreeklaste sõjalise abiga aastal 404. eKr iseseisvuse taastada, kuid kaotasid selle taas aastal 343 eKr,<ref name="Late Period"/> kui langes viimane põliselanikust vaarao<ref name="ViimaneVaarao"/>.
 
=== Niiluse kingitus ===
Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel. Kõrbetest ümbritsetud Niiluse orus toimusid iga-aastased [[üleujutus]]ed (tavaliselt juulist kuni detsembrini), niisutades ja väetades [[muda]]ga egiptlaste põlde. Kohalikud kutsusid viljakat muda Niiluse kingituseks.<ref name="knowswhy"/>
 
Põldude [[niisutus|niisutamist]] alustati Niiluse orus arvatavalt juba 6. aastatuhandel eKr. Ebaühtlase ulatusega üleujutuste reguleerimiseks ja haritava maa suurendamiseks alustati esimest laiaulatuslikku tammide ja niisutuskanalite ehitust umbes aastal 3100 eKr.<ref name="irrigationmuseum"/>
 
Üleujutuse kõrgajal oli pea kogu Niiluse org vee all, ainult kõrgemale ehitatud ja tammidega ühendatud külad ja linnad jäid veepinnast kõrgemale. Haritava maa pindala oli sõltuvalt üleujutuse ulatusest 20 000 – 34 000 km<sup>2</sup>.<ref name="reshafim"/> Üleujutatavatel põldudel oli vee sügavus 0,5–3,0 m ning settiv muda sisaldas orgaanilist materjali 2%.<ref name="flooding"/> 17. sajandil eKr võeti niisutusel abiks [[vinnkaev]], 7. sajandil eKr aga [[veeratas]],<ref name="irrigationmuseum"/> viimase abil oli võimalik saada kaks viljasaaki aastas<ref name="historylink101"/>.
 
=== Hellenismi aeg ===
[[Pilt:Lighthouse - Thiersch.png|pisi|Ptolemaioste kuningriigi ajal rajati Egiptusse üks maailmaimedest – [[Pharose tuletorn]]]]
{{vaata|Hellenism}}, ''[[Vana-Makedoonia]]''
332. aasta sügisel eKr vallutas [[Aleksander Suur]] [[Gaza]] linna ja hõivas sama aasta lõpus Egiptuse ilma vastupanuta. Pärslasi mittesallivad egiptlased võtsid makedoonlased-kreeklased vastu kui vabastajaid.<ref name="AleksanderSuur"/> Makedoonlaste väejuht asutas oma Egiptuses viibitud aja jooksul [[Aleksandria]], millest sai pärast tema surma [[Ptolemaioste kuningriik|Ptolemaioste kuningriigi]] suursugune pealinn.<ref>Arrian (1976), III, 1.</ref>
{{vaata|Ptolemaioste dünastia}}, ''[[323 eKr|323]] &ndash; [[30 eKr]]'', ''[[Aleksandria raamatukogu]]''
[[File:Western Asia 4th-2nd centuries Smith 1915.jpg|pisi|300px|Lähis-Ida [[4. sajand eKr|4.]] – [[2. sajand eKr|2. sajand]]il eKr]]
Ptolemaioste kuningriigi asutas pärast Aleksander Suure surma tema kaasvõitleja ja väepealik [[Ptolemaios I]]. Kuningriik oli tugev [[hellenism|hellenistlik]] riik, mis ulatus idas Lõuna-[[Süüria]] nn [[Koile-Süüria]], [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ja [[Liibüa]]ni, läänes [[Kürenaika]]ni ja lõunas [[Nuubia]]ni ning hõlmas ka [[Küpros]]e ja mitmed [[Egeuse saared]]. [[Aleksandria]]st sai riigi pealinn, hellenistliku kaubanduse ja kultuuri keskus. Et kohalike egiptlaste seas poolehoidu võita, nimetasid valitsejad endid vaaraode järeltulijateks. Hiljem võtsid Ptolemaiosed omaks Egiptuse tavad, riietuse ning osalesid religioonielus.<ref name="Bowman"/><ref name="Stanwick"/> Ptolemaiosed esinesid ühteaegu Aleksander Suure ja muistsete Egiptuse kuningate võimujärglastena. Ptolemaiosed kasutasid Egiptuse traditsioonilise kuningarituaali elemente ja soosisid traditsioonilisi kultusi ning preesterkonda. Riigis säilis vana [[noom]]ide jaotus, samuti sõltuvate talupoegade sundtööl põhinev ning kirjutajate kontrollile allutatud põllumajandus.
 
Egiptuses oli ülekaalukalt tähtsaim linn [[Aleksandria]], ehitatud hellenistlikule linnale tüüpiliselt sirgete ristuvate tänavatega nn Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav [[Pharose saar]] monumentaalse tuletorniga. Ptolemaios I Soter asutas [[Aleksandria Museion]]i (Muusade pühamu) ja [[Aleksandria raamatukogu]], millest peagi kujunes hellenistliku maailma tähtsaim teadus- ja kirjanduskeskus.
 
[[File:Seleucid-Empire 200bc.jpg|pisi|300px|[[Ptolemaioste kuningriik]] ja [[Seleukiidide riik]] ca 200. aastal eKr]]
 
[[3. sajand eKr|3. sajandi alguses eKr]] tuli Ptolemaiostel pidada Süüria lõunaosa ehk nn [[Koile-Süüria]] pärast [[Seleukiidide riik|Seleukiidide]] [[Antiochos III]] Suure vastu mitu nn [[Süüria sõjad|Süüria sõda]]. [[Neljas Süüria sõda|Neljandas Süüria sõjas]] (219–211 eKr) Antiochos III Suure katse vallutada Ptolemaiostelt [[Koile-Süüria]]t lõppes esialgu küll lüüasaamisega [[Raphia lahing]]us (217. aastal eKr), kuid järgnenud kuulsusrikas sõjaretk itta taastas lühemaks ajaks [[hegemoonia]] [[Iraan]]i aladel ja pärast naasmist vallutati lõpuks peaaegu kogu Süüria. Antiochos III Suur võitis [[204. aasta eKr|204. aastal eKr]] [[Ptolemaios V]]-ndat ning Egiptuse [[Ptolemaioste dünastia]] kaotas enamiku oma ülemerevaldustest ([[Väike-Aasia]] rannikualad ja selle läheduses asetsevaid saared) ning Lõuna-[[Süüria]]. Rahuleppe kohaselt pidi Ptolemaios V abielluma [[Seleukiidid]]e dünastiasse kuuluva [[Antiochos III]] tütre [[Kleopatra I]]-ga.
 
200. aastal eKr sai Ptolemaios V Epiphanes [[Panioni lahing]]us [[Golani kõrgendik]]el Antiochos III käest taas lüüa ja kaotas suure osa Süüriast.
 
Ptolemaioste dünastia viimane valitseja oli [[Kleopatra VII]] (valitses 51–30 eKr), kes toetas [[Rooma impeerium]]i kodusõjas [[Marcus Antonius]]t. [[Aktioni merelahing]]us said Antoniuse-Kleopatra väed [[Octavianus]]elt lüüa ning nad põgenesid Egiptusse. Mõlemad sooritasid enesetapu, kui Octavianuse [[leegion]]id Egiptusse tungisid.<ref name="Kleopatra"/>
 
=== Rooma aeg ===
[[File:Roman-Empire-43BC.png|pisi|Rooma riigi alad 43. aastal eKr]]
{{vaata|Rooma riik}}, ''[[Rooma keisririik]]''
Kleopatra surma järel sai Egiptusest Rooma impeeriumi [[Rooma provintsid|provints]], mille territoorium langes suures osas kokku tänapäevase riigi aladega (v.a [[Siinai poolsaar]], mille roomlased hõivasid hiljem). Seejärel muutus Egiptus Rooma riigi jaoks võtmetähtsusega provintsiks, kuna enamik impeeriumi viljast imporditi sealt. Provintsi kaitses ja valvas kolm leegioni, kellel tuli maha suruda ülestõuse ja rahvastevahelisi konflikte. Rooma võimu all segunesid Egiptuses mitmed kultuurid – Egiptuse, Aleksandria kreeklaste, Rooma ja juutide omad.<ref name="RoomaAeg"/>
 
[[1. sajand]]il [[m.a.j|pKr]] tõi [[Markuse evangeelium|evangeeliumi]] kirjutaja [[Markus]] [[kristlus]]e Egiptusse, kus see hakkas väga kiiresti levima ja muutus 3. sajandi lõpuks provintsis valitsevaks usundiks. Rooma riigi valitsejad nägid kristluse kiires levikus ohtu impeeriumile ja organiseerisid üle riigi vägivaldset kristlaste tagakiusamist, mis saavutas haripunkti [[Diocletianus]]e valitsemise (285–305) ajal. Vägivald lõppes [[Constantinus Suur]]e võimuloleku ajal (306–337), kes tunnustas kristlust impeeriumi ametliku [[religioon]]ina. Constantinus Suure surma järel jagunes Rooma riik kaheks riigiks ning Egiptus jäi [[Bütsants]]i ehk Ida-Rooma keisririigi võimu alla.
=== Bütsantsi aeg ===
[[File:Dioecesis Aegypti 400 AD.png|pisi|Bütsantsi Egiptuse alad, ca 400. aastal]]
[[File:Justinian555AD.png|pisi|Bütsants, keiser [[Justinianus I|Justinianus]] I valitsemisajal, 555]]
{{vaata|Bütsants}}
Bütsantsi pidevad sõjad oma naabritega nõrgestasid riiki sedavõrd, et nad ei suutnud enam Egiptust kaitsta. Aastatel 618–621 vallutas Egiptuse ligi 10 aastaks [[Sassaniidide riik]], pärast lühikeseajalist võimu taastamist kaotas Bütsants aastatel 639–642 provintsi uuele suurvõimule – [[araablased|araablaste]] [[kalifaat|kalifaadile]].<ref name="RoomaAeg"/>
 
[[Sassaniidide riik|Sassaniidid]]e kuningas [[Husrav II]]- väed tungisid sügavale [[Väike-Aasia]]sse ja vallutasid Bütsantsilt nii [[Damaskus]]e (613) kui ka [[Jeruusalemm]]a (614) ning seejärel (618–621) Egiptuse, mis kujunes eriti valusaks lüüasaamiseks Bütsantsile, kuna Egiptuse provints oli sisuliselt keisririigi viljaaidaks. Herakleios valmistus vastupealetungiks, mis algas 622. aastal, äärmise põhjalikkusega ning otsustas vägede juhtimise isiklikult enda peale võtta. Husravile tuli Bütsantsi pealetung täieliku üllatusena ning Bütsants võitis ühe lahingu teise järel. Sõja otsustav lahing peeti 627. aastal [[Ninive]] lähedal ning see lõppes Sassaniididele täieliku lüüasaamisega.
 
=== Araablaste Egiptus ===
{{Vaata|Kalifaat}}, ''[[Abbassiidide kalifaat]] (750–1258)''
[[File:Muslim Conquest.PNG|pisi|[[Kalifaat|Kalifaadi]] laienemine algetapil]]
[[Pilt:Abbasids850.png|pisi|Abbassiidide kalifaadi territoorium umbes 850]]
Vallutajatest araablased tõid Egiptusse [[sunniidid|sunniitliku]] [[islam]]i. [[Aleksandria Õigeusu Kirik|Kopti kristlastele]] jäeti kaks võimalust – minna üle islamiusku või maksta kristluse säilitamisel erimaksu.<ref name="arabconquest"/> Araablaste ülemvõimu perioodi alguses segunes islam kohalike uskude ja tavadega (mis olid üle elanud kopti kristluse<ref>El-Daly, Okasha. ''Egyptology: The Missing Millennium''. London: UCL Press, 2005. p. 140</ref>), aidates kaasa kohalike [[sufism|sufi]] vennaskondade tekkele.<ref name="sufi"/> Egiptust hakkas juhtima [[kaliif]]i määratud asevalitseja, kellel oli õigus ametisse nimetada alade kõrgemaid ametnikke. [[Muslim]]ite sisekonflikti järel (sunniidid, [[šiiidid]]) läks võim Egiptuses üle [[Umaijaadide dünastia]]le (aastal [[661]]), mille pealinn asus [[Damaskus]]es. Aastal [[706]] sai Egiptuse valitsemiskeeleks [[araabia keel]]. Umaijaadide dünastiale tegid lõpu [[Abassiidid]] aastal 750.<ref name="arabconquest"/>
 
Kartes siduda kohalikke valitsejaid pikaks ajaks Egiptusega, määrasid Abassiidid sinna asevalitsejad vaid lühiajaliselt valitsema.
Lühikest perioodi võimul olevad valitsejad kasutasid seda aega omakasu huvides, mis viis Egiptuses laiaulatusliku [[korruptsioon]]i puhkemiseni. Sellele lisandunud range maksupoliitika põhjustas mässu nii kohalike kristlastest [[koptid]]e kui ka muslimitest elanikkonna seas.<ref name="abbasid"/>
 
Aastal [[868]] haarasid Egiptuses võimu turgi sõjaväeorjad, keda hakati nende juhi järgi kutsuma [[Tuluniidid]]eks (868–[[904]]). Neile järgnesid veel kord [[Abassiidid]] ([[905]]–[[935]]), [[Ihšiidid]] (935–[[969]]), [[Fatimiidid]] (969–[[1171]]) ja [[Aijubiidid]] (võimul 1171–[[1253]], dünastia rajajaks oli [[Saladin]]).<ref name="rulers"/>
 
=== Fatimiidide kalifaat ===
[[Pilt:Fatimid Caliphate.PNG|pisi|left|Fatimiidide kalifaat <br/> aastal 960 – rohelised ja oranžid alad <br/> aastal 1000 – roheline, punane, sinine ja oranž <br/> 1050 – sinine, punane ja oranž <br/> 1100 – sinine]]
{{Vaata|Fatimiidide kalifaat}}
Ristisõdade alguseks oli [[Põhja-Aafrika]] [[Fatimiidide kalifaat]] kaotamas oma võimsust ja [[Seldžukkide impeerium]] [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja [[Väike-Aasia]]s ei suutnud usuliste eriarvamuste tõttu moodustada ühisrinnet [[frangid|frankide]] (nagu Euroopa ristisõdijaid islamimaades algselt nimetati) vastu.
{{Vaata|Esimene ristisõda}}, ''[[Jeruusalemma kuningriik]]''
=== Aijubiidide sultanaat ===
[[File:Ayyubid Sultanate 1193 AD.jpg|pisi|Aijubiidide sultanaat, 1193]]
{{Vaata|Aijubiidide riik}}
Pärast [[Zengiidide dünastia]] [[Nur ad-Din]]'i surma, kuulutas Zengiidide väepealik [[Saladin]] iseenda sultaniks. Aijubiidid veetsid järgmise kümnendi uusi alasid vallutades. Aastaks 1183 oli nende võimu all Egiptus, [[Süüria]], Põhja-[[Mesopotaamia]], [[Al-Ḩijāz]], [[Jeemen]] ja Põhja-Aafrika rannik kuni tänapäeva [[Tuneesia]] piirini. Suur osa [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigist]] läks samuti pärast [[Hattini lahing]]ut Egiptuse ja Süüria sultani Saladini kätte.
 
=== Mamelukkide Egiptus ===
[[File:Mamluk Sultanate of Cairo 1317 AD.jpg|pisi|Mamelukkide sultanaat, 1317]]
 
{{Vaata|Mamelukkide sultanaat}}, ''Mamelukkide riik''
[[1250]]. aastal haarasid riigis võimu [[mamelukid]], kes olid algselt (türgi, [[kaukaasia]] jm päritolu) orjadest sõdurid [[Aijubiidide kalifaat|Aijubiidide kalifaadis]]. Mamelukid valitsesid Egiptuses ja Süürias kahe [[dünastia]]na kuni aastani [[1517]].
 
Mamelukkide sultanaadi aeg on jagatud tinglikult [[Bahri dünastia]] ehk turgi mamlukkide valitsusajaks (1250–1382) ja Burji dünastia ehk tšerkessi mamelukkide valitsusajaks (1382–1517).
 
[[13. sajand]]i teisel poolel õnnestus mamelukkidel kaitsta riiki edukalt [[mongolid|mongolite]] sissetungi eest ja alistada viimased ristisõdijate valduses olnud linnad [[Lähis-Ida]]s.<ref name="Bahari"/>
[[Image:1389 Mediterranean Sea.PNG|thumb|Mamelukkide sultanaat, 1389]]
[[1248]]–[[1254]] toimunud [[Seitsmes ristisõda]] algas Prantsusmaa kuningas [[Louis IX Püha|Louis IX Pühale]] edukalt, ta vallutas [[Damietta]] linna [[Niilus]]e suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga.
{{Vaata|Seitsmes ristisõda}}
[[1260]]. aastal [[Ain Jaluti lahing]]us ([[Baalbek]]i all [[Palestiina]]s) lõid mamelukid mongolite väge. Lahingus võitles umbes 20 000 moslemit (keda aitasid ristisõdijad, sh templirüütlid, arvatavasti ka nende kutsel) umbes 10 000-mehelise mongolite väe vastu. Pärast Ain Jaluti ei olnud mongolitel võimalust mamelukkide alasid Palestiinas ja Egiptuses vallutada, kuigi neil olnuks jõudu seda teha – samal aastal suri Möngke ning algas kodusõda.
{{Vaata|Ilkhanaat}}, ''[[Hulagu]]''
[[File:1263 Mediterranean Sea.PNG|pisi|left|Mamelukkide sultanaadi alad ja [[Väike-Aasia]], [[Ladina keisririik]], [[Kiliikia Armeenia kuningriik]], [[Trapezundi keisririik]] ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat]] ning [[Lähis-Ida]] [[ristisõdijate riigid]] 1263. aastal]]
[[1268]]. aastal vallutasid mamelukkide väed [[sultan]] [[Baibars I]] juhtimisel [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate moodustatud]] [[Antiookia vürstiriik|Antiookia vürstiriigi]]. [[1270]]. aastal alustas [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis IX]] [[Kaheksas ristisõda|Kaheksandat ristisõda]], põhjuseks [[Mamelukid|Mamelukkide]] sultan [[Baibars]]i ründed ristisõdijate riikidele [[Süüria]]s. [[1267]] kuulutas Louis IX sõja välja, kuid ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas [[Tunis]]e linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust, et edasi minna [[Püha maa|pühale maale]]. [[1270]] juulis maabus Louis IX Aafrika mandril. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusse. Päev enne seda oli kohale saabunud Louis' vend [[Carlo I (Napoli kuningas)|Charles]], kes võttis ristisõja juhtimise enese peale. Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja [[munk]]adel ja [[preester|preestritel]] linna siseneda.
{{Vaata|Kaheksas ristisõda}}, ''[[Üheksas ristisõda]]''
 
Riigi allakäik sai alguse [[15. sajand]]i lõpus, kui portugallased avastasid alternatiivse kaubandusetee [[Lõuna-Aasia]]sse ümber [[Hea Lootuse neem]]e. Varem Mamelukkide riiki läbinud [[karavan]]idelt võeti suurt [[tollimaks]]u, millest ilmajäämine viis majanduse kollapsini. Lisaks nõrgestasid riiki sõjad [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]], mis vallutas mamelukkide sultanaadi lõplikult aastal 1517.<ref name="Burgi"/>
 
=== Osmanite Egiptus ===
[[File:Abraham Ortelius - Tvrcici imperii descriptio.jpg|pisi|Osmanite riik. [[Abraham Ortelius]], atlas [[Teatrum Orbis Terarum]], Antwerpen (1570).]]
{{Vaata|Osmanite riik}}
[[Osmanid]] ei kõrvaldanud mamelukke täielikult võimult ning pakkusid neile valitsemiseks mõned riigi [[provints]]id. Selline administratiivne korraldus osutus mamelukkide kasuahnuse tõttu (lihtrahva rõhumine kõrgete maksudega) ebaefektiivseks ning viis Egiptuse ligi kolmeks sajandiks üldisse ebastabiilsusse. Rahva olukorra tegid veel raskemaks [[katk]]uepideemiad ja näljahädad. [[18. sajand]]i jooksul nõrgenes järk-järgult Osmanite võim ning 18. sajandi lõpus oli Egiptus praktiliselt iseseisev, sest enam ei makstud Osmanite sultanile iga-aastast [[tribuut]]i. Samas valitses riigis poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik korralagedus.
===Prantsuse invasioon===
Sellises olukorras tungisid [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Egiptusse Prantsuse väed]] aastal [[1798]], mille eesotsas oli [[Napoleon Bonaparte]]. Napoleon seilas [[Toulon]]ist [[Aleksandria]]sse, vallutades tee peal [[Malta]] ja randudes juunis. Marssides [[Kairo]] peale, saavutas ta suure võidu [[Püramiidide lahing]]us; siiski hävitati tema laevastik [[Horatio Nelson|Nelson]]i poolt [[Abukiri lahing]]us, jättes ta nii Egiptusse. Napoleon veetis ülejäänud aasta oma positsioonide tugevdamisega Egiptuses. Prantslaste ülemvõimu periood jäi lühikeseks, nad olid sunnitud [[1801]]. aastal Inglise-Osmanite ühendväele alistuma.
 
=== Muhammad Ali dünastia ===
[[Pilt:ModernEgypt, Muhammad Ali by Auguste Couder, BAP 17996.jpg|pisi|Muḩammad `Alī, portree aastast 1840]]
Prantsuse vägede lahkumine tekitas Osmanite riigi provintsis võimuvaakumi. Mamelukkide ja Osmanite väed alustasid verist võimuvõitlust.<ref name="Little57">Tom Little, ''Egypt'', (New York: Frederick A. Praeger, 1958), 57.</ref> Sellel [[anarhia]] perioodil (1801–1805) toetas [[albaanlased|albaanlasest]] Osmanite väejuht [[Muḩammad `Alī (Egiptus)|Muḩammad `Alī]] endale lojaalsete [[Albaania]] väeüksustega kord üht, kord teist vaenupoolt. Oskuslikult vangerdades kasvatas `Alī kohalike seas prestiiži ja mõjuvõimu.<ref name="Vatikiotis"/> Suutmata olukorda kontrolli alla saada, nimetas 1805. aastal [[İstanbul]]is resideeruv sultan Muḩammad `Alī Egiptuse asevalitsejaks, kuid faktiliselt oli see vaid viisakas žest, millega lõppes Osmanite riigi ülemvõim Egiptuses. `Alī oli ambitsioonikas ja võimekas liider, kes asutas [[Muhammad Ali dünastia]], mis valitses Egiptust kuni 1952. aasta [[Egiptuse revolutsioon|revolutsioon]]ini.
 
600 aastat Egiptuse valitsemises osalenud mamelukkides nägi `Alī endiselt suurt ohtu. Seetõttu lasi ta 1811. aastal pidustustele kutsutud mamelukkide liidrid hukata ning seejärel õiendas arved viimaste mamelukkide väeüksustega kogu Egiptuses.<ref>Cleveland, William L, ''A History of the Modern Middle East'', (Boulder: Westview Press, 2009), lk 67.</ref><ref>H. Wood Jarvis, ''Pharaoh to Farouk'', (London: John Murray, 1956), lk 124.</ref>
 
Muḩammad `Alī esmane eesmärk oli militaarne: ta vallutas Põhja-Sudaani (1820–1824), [[Süüria]] (1833), osaliselt [[Araabia poolsaar]]e ja [[Anatoolia]]. Kartes Osmanite riigi täielikku kokkuvarisemist, sekkusid konflikti Euroopa suurriigid ([[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Venemaa]]). `Alī oli sunnitud loovutama enamiku vallutatud alasid tagasi Osmanitele, kuid säilitas võimu Sudaanis ning ta nimetati pärandusõigusega Egiptuse asekuningaks. Koos sõjaväega moderniseeris `Alī tööstuse, rajas kanalite süsteemi põldude niisutamiseks ja transpordiks ning reformis [[Avalik teenistus|avalikku teenistust]]. Egiptuse majanduse arengule aitas olulisel määral kaasa 1820. aastal laialdaselt kasutusele võetud pikakiuline [[puuvill]], millest sai 19. sajandil suurt tulu toov ekspordiartikkel.<ref name="Nejla M. Abu Izzeddin 1973, p 2"/> Kui 1861. aastal puhkes [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]], kasvasid puuvilla defitsiidi tõttu maailmas Egiptuse eksporditulud mitmekordseks.<ref name="Cotton"/> Suurenenud sissetulekute toel haaras Egiptust ehitusbuum, mille käigus ehitati muu hulgas ka [[Suessi kanal]] (1859–1869). Kuna riigi administratsioon kulutas oluliselt rohkem kui teenis, viis see Egiptuse 1877. aastal sisuliselt [[pankrot]]ti.<ref name="Ismail"/> Seejärel langes riik mõne aasta pärast [[Briti impeerium]]i mõjuvõimu alla.<ref name="Nejla M. Abu Izzeddin 1973, p 2">Nejla M. Abu Izzeddin, ''Nasser of the Arabs'', published ''c.'' 1973, p 2.</ref>
 
==== Briti administratsioon ====
Raske majandusliku seisu tõttu (Egiptus ei suutnud enam täita laenukohustusi) oli Muhammad Ali pojapoeg Ismail sunnitud müüma 1875. aastal Egiptusele kuuluvate Suessi kanali aktsiad [[Suurbritannia]] valitsusele (Prantsusmaa säilitas enamusosaluse).<ref name="africareview"/> Kreeditoride survele järele andes nõustus Ismail võtma valitsusse Prantsuse ja Briti ministreid (1878), mis tekitas kohalike seas tugevat rahulolematust ning viis esimeste [[Rahvuslus|rahvusmeelsete]] organisatsioonide tekkeni. Sellele järgnes riigisisese poliitilise segaduse periood (valitsuse ja sultani väljavahetamine).<ref name="Ismail"/> Kartes kaotada kontrolli Egiptuses, otsustas Suurbritannia sõjaliselt sekkuda. Briti sõjalaevastik pommitas 1882. aasta suvel Aleksandriat ning 13. septembril toimunud lahingus purustasid britid Egiptuse sõjaväe.<ref name="Tawfik"/> Järgneval päeval hõivati Kairo ning Egiptusest sai ''de facto'' Briti impeeriumi [[protektoraat]].<ref name="protectorate"/> Suurbritannia väed jäid Egiptusse kuni 1954. aastani.<ref name="Tawfik"/>
 
==== Sultanaat ja kuningriik ====
{{vaata|Egiptuse sultanaat}}, ''[[Egiptuse kuningriik]], [[Fu'ād I]], [[Fārūq I]], [[Fu'ād II]]''
[[Pilt:Flag of Egypt 1922.svg|pisi|Egiptuse lipp 1922–1958]]
Aastal 1914 sai Egiptusest ametlikult [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriig]] [[protektoraat]] ning selle valitsejale anti [[Egiptuse sultan]]i tiitel ([[kediiv]]i asemel). Iseseisvusmeelsed demonstratsioonid muutusid üleriigilisteks rahutusteks, mida tuntakse [[Egiptuse 1919. aasta revolutsioon]]ina. Rahutused suruti küll maha, kuid britid olid sunnitud minema teatud järeleandmistele. Aastal 1922 loobusid nad protektoraadist ja kuulutasid ühepoolselt välja Egiptuse iseseisvuse teatud tingimustel. Suurbritanniale jäi kontroll Egiptuse militaarpoliitika, kommunikatsioonide, välishuvide ja Sudaani üle.<ref name="countriesquest"/> Egiptuse valitsejad võtsid endale seejärel [[Egiptuse kuningas|kuninga]] tiitli.<ref name="kingdom"/>
 
[[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal oli Egiptus Briti vägede baasiks liitlaste operatsioonide toetamiseks lähiregioonis. Strateegiliselt tähtsat piirkonda püüdsid vallutada nii [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] (1940–1941) kui ka [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] (1941–1942) väed, kuid brittidel õnnestus nende pealetung [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägedega tagasi lüüa.<ref name="spartacus"/>
 
II maailmasõja lõppedes muutusid Briti vägede vastased protestid vägivaldseteks. Läbirääkimiste järel lubas Suurbritannia oma väed evakueerida linnadest ja baasidest Suessi kanali tsooni aastaks 1949.<ref name="countrystudies"/> 23. juulil 1952 toimus Egiptuses sõjaväeline [[riigipööre]], millega kukutati võimult [[Faruk I]], kelle asemel pandi ametlikult troonile tema 6-kuune poeg [[Fuad II]]. 18. juunil 1953 kuulutati Egiptuses välja [[vabariik]], millega lõppes [[Muhammad Ali dünastia]] valitsemisperiood.<ref name="albawaba"/>
 
=== Vabariik ===
[[Pilt:Port Said from air.jpg|pisi|Port Said [[Suessi kriis]]i ajal]]
Egiptuse esimeseks presidendiks sai [[Muhammad Naguib]], kelle kõrvaldas 1954. aastal võimult [[Gamal Abdel Nasser]] (president perioodil 1956–1970).<ref name="albawaba"/> Briti väed lahkusid Suessi kanali tsoonist 13. juunil 1956.<ref name="Reassessing Suez"/> Nasser riigistas Suessi kanali sama aasta 26. juulil, mis viis [[Suessi kriis]]i puhkemiseni. Kuigi Iisrael, Suurbritannia ja Prantsusmaa täitsid konflikti ajal kiiresti oma sõjalised eesmärgid, olid nad sunnitud [[USA]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] surve tõttu ([[ÜRO]]-s ja mujal) Egiptusest oma väed välja tõmbama.<ref name="Suez_crisis"/>
{{viited|2|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/eg.html CIA factbook] vaadatud 23.10.11</ref>
<ref name="crystalinks">{{netiviide | URL = http://www.crystalinks.com/egypthistory.html| Pealkiri = History of Ancient Egypt| Väljaanne = www.crystalinks.com| Kasutatud = 17.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Midant-Reynes">Midant-Reynes, Béatrix. ''The Prehistory of Egypt: From the First Egyptians to the First Kings''. Oxford: Blackwell Publishers.</ref>
<ref name="Oxford">Bard, Kathryn A. Ian Shaw, ed. ''The Oxford Illustrated History of Ancient Egypt''. Oxford: Oxford University Press, 2000. p. 69.</ref>
<ref name="ancienthistory">{{netiviide | URL = http://ancienthistory.about.com/od/egyptperiods/p/021608OldKingdm.htm| Pealkiri = Old Kingdom - Ancient Egypt's Old Kingdom Period| Väljaanne = ancienthistory.about.com| Kasutatud = 18.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="OldKingdomFall">{{netiviide | URL = http://www.bbc.co.uk/history/ancient/egyptians/apocalypse_egypt_01.shtml| Pealkiri = The Fall of the Egyptian Old Kingdom| Väljaanne = www.bbc.co.uk| Kasutatud = 18.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="hyksos">{{netiviide | URL = http://history-world.org/hyksos.htm| Pealkiri = The Hyksos| Väljaanne = history-world.org| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="ahmose1">{{netiviide | URL = http://ib205.tripod.com/ahmose_1_1.html| Pealkiri = Ahmose I. 1570–1546 BC| Väljaanne = ib205.tripod.com| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="metmuseum">{{netiviide | URL = http://www.metmuseum.org/toah/hd/nking/hd_nking.htm| Pealkiri = Egypt in the New Kingdom (ca. 1550–1070 B.C.)| Väljaanne = www.metmuseum.org| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="newkingdom">{{netiviide | URL = http://ancienthistory.about.com/cs/egypt/g/newkingdom.htm| Pealkiri = New Kingdom of Ancient Egypt| Väljaanne = ancienthistory.about.com| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="ancientsudan">{{netiviide | URL = http://www.ancientsudan.org/history_06_nubconegypt.htm| Pealkiri = The Kushite conquest of Egypt| Väljaanne = www.ancientsudan.org| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="livius">{{netiviide | URL = http://www.livius.org/caa-can/cambyses_ii/cambyses_ii.html| Pealkiri = Cambyses (1)| Väljaanne = www.ancientsudan.org| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Late Period">{{netiviide | URL = http://ancienthistory.about.com/cs/egypt/a/locegyptlate.htm| Pealkiri = Ancient Egypt 664–323 B.C.| Väljaanne = ancienthistory.about.com| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="ViimaneVaarao">{{netiviide | URL = http://www.digitalegypt.ucl.ac.uk/chronology/nakhthorbyt.html| Pealkiri = Nakhthorhebyt (Greek Nectanebo II) (360–343 BC)| Väljaanne = www.digitalegypt.ucl.ac.uk| Kasutatud = 19.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="AleksanderSuur">{{netiviide | URL = http://www.touregypt.net/featurestories/alexanderthegreat.htm| Pealkiri = Alexander the Great in Egypt| Väljaanne = www.touregypt.net| Kasutatud = 20.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Bowman">{{cite book | last=Bowman | first = Alan K | title= Egypt after the Pharaohs 332 BC – AD 642 | publisher=University of California Press | location=Berkeley | year=1996 | edition=2nd | pages=25–26 | isbn=0-520-20531-6}}</ref>
<ref name="Stanwick">{{cite book | last=Stanwick | first = Paul Edmond | title= Portraits of the Ptolemies: Greek kings as Egyptian pharaohs | publisher=University of Texas Press | location=Austin | year=2003 | isbn=0-292-77772-8}}</ref>
<ref name="Kleopatra">{{netiviide | URL = http://www.roman-empire.net/articles/article-028.html| Pealkiri = The Alliance between Marcus Antoninus and Cleopatra VII| Väljaanne = www.roman-empire.net| Kasutatud = 20.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="RoomaAeg">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/roman/| Pealkiri = Roman Era (30-324? AD)| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 20.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="knowswhy">{{netiviide | URL = http://www.knowswhy.com/why-egypt-was-called-the-gift-of-the-nile/| Pealkiri = Why Egypt was called the Gift of the Nile?| Väljaanne = www.knowswhy.com| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="irrigationmuseum">{{netiviide | URL = http://www.irrigationmuseum.org/exhibit2.aspx| Pealkiri = Irrigation Timeline| Väljaanne = www.irrigationmuseum.org| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="historylink101">{{netiviide | URL = http://historylink101.com/lessons/farm-city/egypt1.htm| Pealkiri = Farming in Egypt| Väljaanne = historylink101.com| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="flooding">Kondratyev, Kirill; Losev, Kim; [[Maria Ananicheva|Ananicheva, Maria]]; Chesnokova, Irina. (2004) ''Stability of Life on Earth: Principal Subject of Scientific Research in the 21st Century''. Springer Praxis Books / Environmental Sciences, lk 44, ISBN 3540203281.</ref>
<ref name="reshafim">{{netiviide | URL = http://www.reshafim.org.il/ad/egypt/timelines/topics/agriculture.htm| Pealkiri = Agriculture and horticulture in ancient Egypt| Väljaanne = www.reshafim.org.il| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="sufi">{{netiviide | URL = http://english.ahram.org.eg/NewsContent/32/99/53675/Folk/Special-Files/Sufi-orders-and-their-origins.aspx| Pealkiri = Sufi orders and their origins| Väljaanne = english.ahram.org.eg| Kasutatud = 03.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="arabconquest">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/islamic/arabconquest/| Pealkiri = Arab Conquest and Umayyad Dynasty| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 03.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="abbasid">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/islamic/abbasid/index.htm| Pealkiri = Abbasid Dynasty| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 04.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="rulers">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/rulers/| Pealkiri = List of Rulers of Egypt Throughout History| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 04.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Bahari">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/islamic/bahari/index.htm| Pealkiri = Bahari Mamluks (1250–1382 AD)| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 08.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Burgi">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/islamic/burgi/index.htm| Pealkiri = Burgi Mamluks (1382–1517 AD)| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 08.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="patachu">{{netiviide | URL = http://patachu.com/egypt-ottoman-1517-1798-historical-outline/| Pealkiri = Egypt: Ottoman, 1517-1798: Historical Outline| Väljaanne = patachu.com| Kasutatud = 08.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Ottomans">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/islamic/ottomans/index.htm| Pealkiri = Ottomans (1517–1798 AD)| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 08.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Vatikiotis">P.J. Vatikiotis, ''The History of Egypt'', (Baltimore, MD: Johns Hopkins University Press, 1985), 51.</ref>
<ref name="Cotton">{{netiviide | URL = http://www.ehow.com/about_6560056_history-egyptian-cotton.html| Pealkiri = The History of Egyptian Cotton| Väljaanne = www.ehow.com| Kasutatud = 14.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Ismail">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/mohamedali/ismail/index.htm| Pealkiri = Ismail, ruled (1863–1879)| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 14.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="africareview">{{netiviide | URL = http://www.africareview.com/Special-Reports/The-Suez-Canal-keeps-Egypt-economy-sane/-/979182/1312998/-/kf5x73/-/index.html| Pealkiri = The Suez Canal keeps Egypt's head above water| Väljaanne = www.africareview.com| Kasutatud = 16.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Tawfik">{{netiviide | URL = http://www.youregypt.com/ehistory/history/mohamedali/tawfik/index.htm| Pealkiri = Tawfik, ruled (1879–1892)| Väljaanne = www.youregypt.com| Kasutatud = 16.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="protectorate">De facto protectorate: Joan Wucher King, ''Historical Dictionary of Egypt''. Metuchen, New Jersey, USA; 1984; Scarecrow, lk 17.</ref>
<ref name="countriesquest">{{netiviide | URL = http://www.countriesquest.com/africa/egypt/history/british_protectorate.htm| Pealkiri = History, British Protectorate| Väljaanne = www.countriesquest.com| Kasutatud = 18.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="kingdom">{{netiviide | URL = http://www.almanachdegotha.org/id248.html| Pealkiri = Kingdom of Egypt| Väljaanne = www.almanachdegotha.org| Kasutatud = 18.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="spartacus">{{netiviide | URL =http://www.spartacus.schoolnet.co.uk/2WWegypt.htm| Pealkiri = II World War in Egypt| Väljaanne = www.spartacus.schoolnet.co.uk| Kasutatud = 18.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="countrystudies">{{netiviide | URL =http://countrystudies.us/egypt/31.htm| Pealkiri = On the Threshold of Revolution, 1945–52| Väljaanne = countrystudies.us| Kasutatud = 18.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Suez_crisis">{{netiviide | URL =http://www.economist.com/node/7218678| Pealkiri = The Suez crisis. An affair to remember| Väljaanne = www.economist.com| Kasutatud = 24.01.2013| Keel = inglise k}}</ref>
<ref name="Reassessing Suez">{{cite book | last=Smith | first = Simon C | title= Reassessing Suez 1956| publisher=Ashgate | location=| year=2008| edition= | pages=34 | isbn=978-0754661702}}</ref>
73 203

muudatust